Teise samba maksete suurendamine
Järgmisest aastast saab hakata esitama avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr 2%-lt 4% või 6%-ni.
Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise sambasse panustada. Selleks, et uus maksemäär jõustuks 2025. aastast, tuleb avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks. Uus määr kehtib seni, kuni pole tehtud avaldust selle muutmiseks. Maksemäära saab vajadusel muuta kord aastas. Novembri lõpuks esitatud avalduse puhul hakkab uus määr kehtima järgmisest aastast, detsembris esitatud avalduse puhul ülejärgmisest aastast.
Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse laekuvat raha ja see on kõigi variantide puhul jätkuvalt 4%.
Käibemaksumäära tõus
Üldine käibemaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le. See toob kaasa kaupade ja teenuste kallinemise 1,67% ning mõju inflatsioonile ulatub 2024. aastal 1,40%-ni.
Tuludeklaratsioonis maksusoodustuste kaotamine
2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ning arvestada ka eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha veel selle aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.
Tõuseb minimaalne sotsiaalmaksu kohustus
2024. aastal tõuseb sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 654 eurolt 725 euroni ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus saab tööandja jaoks olema 239,25 eurot kuus.
Aktsiiside tõus
Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõusevad 5% ja muutuvad erinevate hasartmänguliikide maksumäärad.
Lisaks tõuseb 1. maist kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%. Peale 2020. aasta ajutist langetust, hakkavad järgmisest aastast järkjärgult tõusma ka kütuse- ja elektriaktsiisi määrad.
Platvormide aruandluskohustus
Veebiplatvormid hakkavad Maksu- ja Tolliametile esitama teavet nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui ka nende teenitud tulu kohta. Info edastatakse kord aastas ja esimest korda 2024. aasta jaanuaris 2023. aastal teenitud tulude kohta.
Makseteenuse pakkuja teabekohustus
Makseteenuse pakkuja peab edaspidi säilitama ja edastama maksuhaldurile andmeid piiriüleste maksete kohta. Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis.
Infot kogutud andmete kohta hakatakse vahetama Euroopa Liidu maksuhaldurite vahel keskse elektroonilise makseteabe süsteemi CESOP kaudu ja see aitab kaasa piiriüleses e-kaubanduses pettuste vähendamisele.
Vanaduspensionäri maksuvaba tulu
2024. aastal tõuseb keskmine vanaduspension 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas ja samale tasemele ka pensioniealiste maksuvaba tulu. Viimase suurust ei mõjuta vanaduspensioniealise inimese sissetulek.
Virtuaalvääringu teenusepakkujate infokohustus
2024. aastast peavad Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad edastama Eesti Pangale ja Rahapesu Andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta. Regulaarne aruandlus võimaldab ajakohastada sektori riskipilti ning Rahapesu Andmebürool kiiremini ohtudele reageerida, samuti võtta operatiivsemalt kasutusele riske maandavaid meetmeid.
Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamine
Seadusemuudatuse kohaselt on järgneval neljal aastal peaministri ja ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ettenähtud palgatõus poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. Kui muidu oleks ministrite palk tõusnud 2024. aastal 11%, siis nüüd tõuseb see 5,5%.
Muudatus mõjutab ka neid riigiteenijaid, kelle palk on seotud kõrgemate ametnike palgaga: kantslerid, riigiprokurör jt prokurörid, kohtunikuabid ja -juristid, riigihangete vaidluskomisjoni liikmed, töövaidluskomisjoni juhatajad. 2028. aastal taastub senine ametipalkade arvutamise kord.
