Energiatoodete maksustamist Euroopa Liidus reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis jõustus 1. jaanuaril 2004 ning laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi mineraalõlidelt ka teistele energiatoodetele nagu näiteks kivi- ja pruunsöele, maagaasile ning elektrienergiale.
Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena (vt § 19). Samuti sätestatakse aktsiisiseaduse §-s 19 elektrienergia KN kood.
Energiatoodete aktsiisimäärad seisuga 1. jaanuar 2010
BIOKÜTUSED
Energiamaksustamise direktiivi jõustumisega 2004. aasta 1. jaanuaril loodi Euroopa Liidus alus biokütuse kasutamise soodustamiseks läbi aktsiisivähenduse või vabastuse. Kuna biokütuse aktsiisist vabastamine on käsitletav riigiabina, pidi Eesti biokütusele aktsiisivabastuse kohaldamiseks taotlema Euroopa Komisjoni nõusolekut.
27. juulil Euroopa Komisjoni poolt tehtud otsuse kohaselt on Eestil õigus kohaldada biokütusele aktsiisivabastust. Komisjoni otsuse kohaselt on Eestil õigus täielikult aktsiisist vabastada biodiisel (vastavalt kombineeritud nomenklatuurile: 1507 - 1518), biomassist valmistatud taimeõlid (3824 90 55 ja 3824 90 80 - 3824 90 99) ning põllumajandustoodetest või taimset päritolu toodetest valmistatud bioetanool (2207 20 00 ja 2905 11 00). Kui biokütus on segatud fossiilse kütusega (näiteks rapsiõli segatakse fossiilse diislikütusega), siis kohaldatakse aktsiisivabastust üksnes segus oleva biokütuse osa suhtes.
Biokütuse tootmise, Eestisse toimetamise ja tarbimisse lubamise õiguse annab biokütuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet kehtivusega kuni kuueks aastaks. Biokütuse (mida toodetakse kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena) tootmine ja fossiilse kütusega segamine peab toimuma aktsiisilaos.
VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMINE
Vedelkütuse erimärgistamist Euroopa Liidus reguleerib direktiiv 95/60/EÜ, mis jõustus 1995ndal aastal. Ühisturu korrektse toimimise huvides ning maksupettuste minimeerimiseks on vajalik erimärgistada tavalisest diislikütusest madalamalt maksustatud eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli. Direktiivi 2001/574/EÜ kohaselt tuleb nimetatud kütuste märgistamiseks kasutada ühtset märgistusainet (Solvent Yellow 124).
Eestis reguleerib vedelkütuse erimärgistamist vedelkütuse erimärgistamise seadus (edaspidi VKEMS). Vastavalt nimetatud seaduse alusel kehtestatud määrusele tuleb lisaks märgistusainele (Solvent Yellow 124) kasutada kerge kütteõli märgistamiseks punast ja eriotstarbelise diislikütuse märgistamiseks sinist värvainet.
VKEMSi kohaselt erimärgistatakse Eestis toodetav ja teisest liikmesriigist Eestisse sisseveetav diislikütus ja kerge kütteõli aktsiisilaos hiljemalt kütuse väljastamisel. Kolmandast riigist pärit diislikütust ja kerget kütteõli võib lisaks aktsiisilaole erimärgistada ka tollilaos või tolliterminalis.
Vastavalt VKEMSile on kerget kütteõli lubatud kasutada:
1) reisijate ja kaupade raudteeveol;
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3) paikses mootoris;
4) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
Erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada:
1) reisijate ja kaupade raudteeveol;
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3) põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel;
4) masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel;
5) paikses mootoris;
6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
