 |  |
|
| est | eng | rus | REIS | e-RT | e-Riigikassa | EIS | Eesti Vabariigi Valitsus | Riigiportaal Eesti.ee | ||||
|
| Avaleht |
|
|
Riigiasutuste tugiteenuste ühtlustamine tõstab teenuse efektiivsust ja kvaliteeti17.05.2012
Ministeeriumide valitsemisalas finants-, personali- ja palgaarvestuse ühtlustamine tõstab arvestuse kvaliteeti ja teenuse tsentraalne osutamine säästab asutuste aega põhitegevusele keskendumiseks. Rahandusministeerium tegi vahekokkuvõtte tugiteenuste ühendamise projektist, mille eesmärk on tõsta finants-, personali- ja palgaarvestuse efektiivsust ja kvaliteeti ning vältida dubleerimist. Selleks rakendatakse arvestuses ühtsed standardid ja teenuse osutamine koondatakse ühtsesse keskusesse. „Riigi kohus on kasutada ressursse võimalikult mõistlikult,“ ütles Agris Peedu, rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri ülesannetes. „Tugiteenuste säästvam, kuid samas ühtlasema kvaliteediga ja otstarbekam korraldamine pakub selleks võimalust, mis on leidnud rakendamist ka erasektoris.“ Tugiteenuste ühendamise projekti (TUTSE) kahe aasta tegevuse kokkuvõttena on seitsme ministeeriumi valitsemisalas tugiteenused koondatud esialgu valitsemisala kesksetesse arvestusüksustesse ning arvestused üle viidud majandustarkvarasse SAP. Kokku toimub SAPis 113 riigiasutuse arvestus. Valitsemisalades on loodud kuus tsentraalset personali- ja palgaarvestuse üksust ning 16 tsentraalset raamatupidamisüksust. Selle tulemusena on ministeeriumide valitsemisalades raamatupidamisüksuste arv vähenenud 204-lt 117-le. Aasta alguses loodud Riigi Tugiteenuste Keskus pakub alates 2013. aastast finants-, personali- ja palgaarvestuse teenust justiits-, rahandus-, sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalades. Seni pakub keskus teenust Justiitsministeeriumi valitsemisalale. Arvestuse üleandmine keskusele vabastab riigiasutused kulukast kohustusest arendada oma arvepidamisega seotud süsteeme ja töötajaid ning ühtlustab riigiülest aruandlust. Riigi Tugiteenuste Keskuse juhataja Christer Haimi sõnul on nüüd arvestajad kokku toodud standardite ja valdkonna arendajatega ning selle tulemusena paraneb ka finants-, personali- ja palgaarvestuse teenus. „Meie eesmärk on keskuse loomine kompetentsikeskusena, kus on oma valdkonna väga head spetsialistid, lisaks nõustame asutusi raamatupidamise valdkonnas,“ ütles Haimi. „Võimaldame asutustele tõhusat ja läbipaistvat aruandlust, mis on riigiüleselt võrreldav ja heaks aluseks otsuste tegemiseks.“ TUTSE projekti raames on kasutusele võetud veebipõhised IT-süsteemid, mis kiirendavad infovahetust asutuste ja kesksete arvestusüksuste vahel. E-arvete teenust kasutab 61 asutust ja veebist reaalajas kättesaadavaid aruandeid 113 asutust. Aruandlussüsteem toetab ühtlustatud personali- ja finantsarvestuse standardite kasutamist. Järgnevate tegevustena viiakse lõpule finants-, personali- ja palgaarvestuse standardiseerimine ning sellega seotud SAP tarkvara lahenduse uuendamine. Uus SAP lahendus võimaldab ühtlustada majandustarkvara kasutamist lähtudes eelarve täitmise ja arvestuse vajadustest. Suurt tähelepanu pööratakse riigitöötaja iseteenindusportaali käivitamisele ning e-arvete populariseerimisele. Jätkub senine tegevus riigiasutuste arvestuse üleviimiseks majandustarkvarasse SAP ja teenuse koondamine ministeeriumide ühtsetesse arvestusüksustesse ning ministeeriumi soovil Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 31,5 protsenti aastaks plaanitust16.05.2012
Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 1,96 miljardit eurot ehk 31,5 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 2,02 miljardit eurot ehk 29,9 protsenti kavandatust. Selle aasta esimese kolme kuuga oli valitsussektori puudujääk üks protsent prognoositavast SKPst. 2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse aprilli lõpuks koos ettemaksudega 1,96 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 1,43 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,55 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 30,6 protsenti ning mittemaksulised tulud 35,2 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, keskkonnatasud ja tulud varade müügist. Suurimate tululiikidena on nelja kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 629,1 miljonit eurot ehk 32,7 protsenti planeeritust, käibemaksu 461,8 miljonit eurot ehk 32,2 protsenti kavandatust ning välistoetusi 443,5 miljonit eurot ehk 38,4 protsenti eelarvest. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 1,3 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on nelja kuuga välistoetusi koos heitmekvootidega laekunud 136,6 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 142,3 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 46,9 miljonit eurot ja käibemaksu 49,5 miljonit eurot enam. Kulusid tehti nelja kuuga 2,02 miljardi euro ulatuses ehk 29,9 protsenti plaanitust, mis on võrreldaval tasemel eelmise aastaga. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 865,5 miljonit eurot. Aprillis tehti väljamakseid 502,5 miljonit eurot, mis on 7,4 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Võrreldes möödunud aasta aprilliga kasvas peamiste sotsiaaltoetuste maht 7,5 protsenti. Sotsiaaltoetuste kasv kiirenes aprillis seoses riikliku pensioni tõusuga. Investeeringuteks suunati aprilli lõpuks 242,5 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Aprillis kulus investeeringuteks 63,3 miljonit eurot. Saastekvoodi müügist laekunud tulude arvelt tehti esimese nelja kuuga investeeringuid 11,5 miljoni euro ulatuses. Riigi tegevuskuludeks kasutati nelja kuuga 315,2 miljonit eurot ehk 28,4 protsenti aastaks plaanitust. Aprillis kasutati sellest 89 miljonit eurot ehk 8 protsenti aastasest eelarvest. Selle aasta nelja kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Personalikulude väljamakseid tehti nelja kuuga 180,7 miljonit eurot ja majandamiskulusid 134,5 miljonit eurot. Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 24,4 protsenti aastaks plaanitust ehk 244,9 miljonit eurot. See on 35,3 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal esimese nelja kuuga. Struktuuritoetused moodustasid sellest 160,6 miljonit eurot, mida on 26,3 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oli Eesti aprilli alguse seisuga struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal, eespool oli Iirimaa. Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 1,17 miljardit eurot. Aprilliga vähenes likviidsete varade maht 23 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 229 miljonit eurot enam. Esimese kvartali lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepositsioon riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel oodatult puudujäägis 174,1 miljoni euroga (1 protsent prognoositavast SKPst), mis on 112,6 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Suurem puudujääk tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust sellel aastal. Lisamaterjalid: - Kokkuvõte maksulaekumistest aprilli seisuga - Riigieelarve täitmine aprillis ning majanduse ülevaade Rainer Laurits Rahandusministeerium Avalike suhete osakond GSM: 556 10 991 Telefon: 611 3035 E-post: rainer dot laurits at fin dot ee 15.05.2012 ELi rahandusministrid jõudsid kokkuleppele pankade kapitalinõuete tugevdamises 15.05.2012 Esimeses kvartalis kasvas tööhõive majandusega samas tempos 14.05.2012 Jürgen Ligi osaleb ELi rahandusministrite kohtumisel 11.05.2012 Jürgen Ligi jagas Stockholmis Eesti kriisi läbimise kogemusi 11.05.2012 RM: Eesti majanduskasv osutus oodatust paremaks Arhiiv |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
|
|
| © Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006 telefon: 611 3558 faks: 611 3664 e-post: info at fin dot ee Sisukaart |
