Välistoetused

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Aastatel 2000–2013 saab Eesti välistoetusi kokku üle 5,4 miljardi euro. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsilt ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonnalt saadud abi. Toetused lähevad peamiselt Eesti majanduse, hariduse, infrastruktuuri ja keskkonna edendamiseks.

Välisriigid hakkasid Eestile toetust andma alates 1991. aastast. Välisabi maht suurenes oluliselt aastast 2000, kui EL avas Eesti kui kandidaatriigi jaoks lisaks PHARE programmile ISPA ja SAPARD finantsinstrumendid. Perioodil 1992–2004 eraldas ligikaudu 50% toetusest EK. Teised suuremad toetajad olid Taani, Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriigid. Eesti sai aastatel 1992–2004 välisabi kokku 1,037 miljardit eurot.

Esimene ELi periood 2004–2006
Programmperioodil eraldas Euroopa Liit Eestile 371 363 452 eurot e 5,81 miljardit krooni. Programm põhines neljal prioriteedil:
  • Inimressursi arendamine (ESF)
  • Ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF)
  • Põllumajandus, kalandus ja maaelu (EAGGF ja FIFG)
  • Infrastruktuur ka kohalik areng (ERDF)
Perioodi lõpuks saavutatud väljamaksete protsent oli 98,94. 2006. aasta detsembris eraldas Euroopa Komisjon Eestile täiendavad 160 003 eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lisaraha eraldas EK üksnes tunnustades Eesti efektiivsust ÜF projektide rakendamisel.

Mida tehti?

  • 3 aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, säilitati rohkem kui 100 000 töökohta.
  • Toetati 1886 ettevõtet.
  • Ehitati ja remonditi 95 km maanteid.
  • Struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet.
  • Kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse. tööturumeetmetesse.
  • Moderniseeriti kaks haiglat.
Periood 2007-2013
Eestile oli aastate 2007–2013 struktuuritoetuseks eraldatud 3,4 miljardit eurot, projekte on heaks kiidetud 95 protsendi ulatuses. Väljamakseid on tänaseks tehtud 64%.
  • Tööpuudusega võitlemisel rahastati aastatel 2007–2011 aktiivseid tööturumeetmeid 80 protsendi ulatuses eurorahast.
    • Kui 2010. aastal jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 2012. aastal sai selle kaudu näiteks koolitusi või muud tuge iga kolmas registreeritud töötu.
    • Iga koolitusse pandud euro toob ühiskonnale kahe aasta jooksul tagasi 2,7 eurot.
    • Kõrge on ka palgatoetuse tulusus – 1 euro toob tagasi 7 eurot.
  • Märkimisväärseid investeeringuid on tehtud transpordi taristusse.
    • Näiteks valmis Ülemiste liiklussõlme ümberehitus ja vahetati välja amortiseerunud elektrirongid.
  • Ehitatud on 2000 km lairiba ühendust. Liitumise võimalus on loodud pea 60 000 leibkonnale (pea 135 000 inimesele), 14 000 ettevõttele ja 500 avaliku sektori asutusele.
  • ELi struktuurivahenditega on tagatud nõuetele vastav joogivesi pea kõikides suurtes asulates.
  • Arendatud on hariduse infrastruktuuri kutseõppeasutustes, investeeringud tehti 91% koolidest).
  • Tervishoiu taristu arendamiseks on toetus saanud PERH, TÜ Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla jt.
  • Kaasajastatud on teadus- ja arendusasutusi (hooned) – 2011.a lõpu seisuga 17 060,5 m2, kõrgkoolihooneid 9 217m2.
    • Struktuurivahendite toel on suurenenud teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasv, paranenud töötajate juhtimis- ja tööalased teadmised ja oskused, käivitunud doktorikoolid ning rakendunud erinevad mobiilsus- ja koolitusskeemid.
Eesti saab toetust järgnevatest finantsvahenditest:
  • Euroopa Liidu struktuurivahendid(Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengufond, Ühtekuuluvusfond)
    ELi struktuuritoetus toetab majanduse arengut ning vähendab seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõstab liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Perioodil 2007-2013 saab Eesti kasutada struktuuritoetust ligi 3,4 miljardi euro ulatuses.
  • Euroopa territoriaalse koostöö programmid (INTERREG)
    Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad ELi territooriumi paremat lõimumist. Prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes, näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö jne. Euroopa territoriaalse koostöö raames on Eestil võimalik kasutada lisaks ligi 52,4 miljoni eurot. Lõplik summa võib kujuneda veelgi suuremaks, sõltudes siinsete projektipartnerite aktiivsusest.
  • Norra ja EMP finantsmehhanismid
    Toetamise eesmärk on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada ELi uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul. Finantsmehhanismide toetussumma perioodiks 2004-2009 oli üle 30 miljoni euro. Norra ja EL kirjutasid juulis 2010 alla uuele kokkuleppele, mille järgi toetatakse Eestit 44,6 miljoni euroga aastatel 2009-2014.
  • Eesti-Šveitsi koostööprogramm
    Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikesse programmidesse, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks. Perioodil 2007–2012 toetas Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 24 miljoni euroga.
  • Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused
    Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist üle 175 miljoni euro ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondist üle 105 miljoni euro. Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee.
  • Euroopa Liidu eelstruktuurivahendid
    ELi Üleminekutoetus (Transition Facility) on Eesti haldusele suunatud abimeede, mille kaudu jätkatakse Phare programmi finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist ELiga. Sarnaselt Pharele on ka üleminekutoetuse eesmärk haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimine.