Välistoetused
Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Aastatel 2000–2013 saab Eesti välistoetusi kokku üle 5,4 miljardi euro. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsilt ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonnalt saadud abi. Toetused lähevad peamiselt Eesti majanduse, hariduse, infrastruktuuri ja keskkonna edendamiseks.
Eesti saab toetust järgnevatest finantsvahenditest: - Euroopa Liidu struktuurivahendid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengufond, Ühtekuuluvusfond)
ELi struktuuritoetus toetab majanduse arengut ning vähendab seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõstab liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Perioodil 2007-2013 saab Eesti kasutada struktuuritoetust ligi 3,4 miljardi euro ulatuses.
- Euroopa territoriaalse koostöö programmid (INTERREG)
Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad ELi territooriumi paremat lõimumist. Prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes, näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö jne. Euroopa territoriaalse koostöö raames on Eestil võimalik kasutada lisaks ligi 52,4 miljoni eurot. Lõplik summa võib kujuneda veelgi suuremaks, sõltudes siinsete projektipartnerite aktiivsusest.
- Norra ja EMP finantsmehhanismid
Toetamise eesmärk on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada ELi uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul. Finantsmehhanismide toetussumma perioodiks 2004-2009 oli üle 30 miljoni euro. Norra ja EL kirjutasid juulis 2010 alla uuele kokkuleppele, mille järgi toetatakse Eestit 44,6 miljoni euroga aastatel 2009-2014.
- Eesti-Šveitsi koostööprogramm
Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikesse programmidesse, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks. Perioodil 2007–2012 toetas Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 24 miljoni euroga.
- Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused
Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist üle 175 miljoni euro ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondist üle 105 miljoni euro. Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee.
- Euroopa Liidu eelstruktuurivahendid
ELi Üleminekutoetus (Transition Facility) on Eesti haldusele suunatud abimeede, mille kaudu jätkatakse Phare programmi finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist ELiga. Sarnaselt Pharele on ka üleminekutoetuse eesmärk haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimine.
