Regionaalprogrammid
Ida-Virumaa programm on ellu kutsutud Ida-Viru maakonna arengu tasakaalustamiseks ülejäänud Eestiga. Programm panustab lisaks juba rakendatavatele toetusmeetmetele ja kavandatud investeeringutele Ida-Virumaa tegevuskava eesmärkide saavutamisse ning keskendub Ida-Virumaa tegevuskava 1. ja 2. tegevussuuna – ettevõtlus- ja elukeskkonna valdkonna arendamisele.
Programmi tegevuste rakendamine kiideti heaks valitsuskabineti 8. veebruari 2018 istungil. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest.
Programmi tegevused on heaks kiidetud valitsuskabineti 8. veebruari 2018. a ning 27. septembri 2018. a istungitel.
Valitsuskabineti ülesandel on moodustatud Ida-Virumaa programmi töögrupp, millele anti ülesanne täpsustada toetatavate tegevuste fookust ja töötada välja täpsemad sihtfinantseerimise ja toetuse andmise tingimused. Vastavalt valitsuskabineti otsusele kaasati töögruppi Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksuste (esindab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit) ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus esindajad. Täiendavalt otsustati kaasata Sotsiaalministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.
Ida-Virumaa programm koosneb 9 Ida-Viru maakonna arengusse panustavast tegevusest ja programmi viiakse ellu kolme erineva rakendusskeemi - riigihalduse ministri määruste, projektipõhise investeeringutoetuse andmise ning elluviijatega sõlmitavate tegevustoetuse lepingute kaudu. Programmi eelarve perioodil 2018-2022 on 23 600 000 eurot. Programmi tegevused, nende sisu ja eelarve võivad olenevalt rakendamise tulemuslikkusest olla ajas muutuvad.
Programmi tegevused ja meetmed:
-
Toetusmeede tööstusettevõtete investeeringutele
Uus taotlusvoor EL vahenditest avatud taotlemiseks alates 20.05.2020. Täpsem info RTK kodulehel. -
Eesti ja inglise keele õpe ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele
Tegevust viib ellu Integratsiooni Sihtasutus. -
Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus
Tegevust viib ellu SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. -
Filmifondi riiklik kaasrahastamine
Tegevust viib ellu SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Link toetuse taotlemisele. -
Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine
Tegevust viib ellu Integratsiooni Sihtasutus. -
Äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine, iduettevõtete ökosüsteemi arendamine
Tegevust viib ellu SA KredEx, Startup Estonia. -
Viru maakonna piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse reservnimekirja projektide lisarahastamine
Toetatakse projekti „Eesti Kaevandusmuuseumi väljaarendamise III etapp“. Toetuse saaja on SA Eesti Kaevandusmuuseum. -
Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamine
Täpsem info RTK kodulehel. -
Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede
Meede on ettevalmistamisel. - Maakonna arengustrateegia oluliste tegevuste ja investeeringute elluviimist toetatakse täiendava rahaeraldisega maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.
-
LISAINFO
Programmi tegevused ja eelarve
-
kontaktid:
Tarmo Kivi, [email protected], tel 5885 1476
Andres Heldring, [email protected], tel 611 3106
Kagu-Eesti programmi rakendamine on oluline Põlva, Valga ja Võru maakonna majandustegevuse tugevdamiseks ning aitab ellu viia Kagu-Eesti tegevuskava eesmärke.
Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna jätkusuutlikule säilitamisele, toetada kohapealse ettevõtluskeskkonna arengut ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.
Kagu-Eesti programmi eelarve
Programmi eelarveks perioodil 2019-2023 on 4 milj eurot.
Kagu-Eesti programmi toetussuunad
- Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetus
- Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetus
- Kagu-Eesti piirkonna mainekujundus
Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket.
Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme määrus
Täpsem info RTK lehel.
Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede
Meetme eesmärk on hoogustada Kagu-Eesti arengut, parandades riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös spetsialistide elamistingimusi, aidates seeläbi kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja tulemisele piirkonda.
Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme määrus
Täpsem info RTK lehel.
Kagu-Eesti piirkonna mainekujunduskava
Mainekujunduskavas kavandatud tegevuste elluviijateks on Kagu-Eesti maakondlikud arendusorganisatsioonid. Tegevusi viiakse ellu perioodil 2020-2022.
Kontaktid:
Liis Palumets
e-post: [email protected]; tel 611 3139
Toetuse andmise eesmärk on pakkuda kohalikele omavalitsustele nende ühiste ülesannete täitmisel täiendavat riigi tuge maakonna arengustrateegias määratud eesmärkide saavutamisel.
Aastatel 2024-2027 on toetuse andmise aluseks riigi ja maakonna tasandi dialoogis kokkulepitavad teemad. Dialoogis esindab maakonna seisukohti maakondlik arendusorganisatsioon (MARO). Dialoogi käigus lepitakse kokku 1-2 teemavaldkonnas, millesse riigi täiendav toetus lähiaastatel suunatakse, et kiirendada kokkulepitud valdkondades maakonna arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamist. Dialoogi peetakse vähemalt kord nelja aasta jooksul meetme aastate 2024–2027 vahendite suunamiseks või vajadusel tihedamalt, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist
Dialoogis kokkulepitud riigi lisarahastusega teemavaldkondades elluviidavad projektid lepitakse kokku maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Tegevuskavasse nimetatud meetmega seotud projektide kohta esitatakse tegevuskavas märgitud aastal taotlus Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK).
Dialoogi järgselt avaldab iga MARO oma veebilehel ülevaate, milles kirjeldab dialoogis kokkulepitud teemade väljakutseid ja pikaajalist arenguperspektiivi maakonnas ning selgitab, kuidas ja millised projektid on lähtuvalt väljakutsetest valitud nendega parimal moel toimetulekuks. MARO ülesanne on tagada, et meetmest rahastamiseks valitakse tegevused, mis võimaldavad arenguhüpet kogu maakonnas ning arvestavad maakonna kui terviku vajadustega.
Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma. Toetuse maksimaalne määr on üldjuhul 75%, erandina võib riigiabi reeglite tõttu või välisabist rahastatavate projektide kaasfinantseerimisel olla maksimaalne toetusmäär erinev.
Meetme eelarve maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
Täpsem informatsioon RTK veebilehel
Kontakt:
Julia Troitskaja, [email protected]; 5309 7437
Lisainfo:
2023. aastal võtsid programmis osalevad kohalikud omavalitsused taotlusi vastu 1.02.2023 kuni 3.04.2022.
Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Taotlusvooru kuulutab välja ministeerium, programmis osalemise otsustavad kohalikud omavalitsused hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamise tähtpäevaks. Vastava info leiate kohalike omavalitsuste veebilehelt alates 1.veebruarist 2023.
kontaktid:
Täpsema info leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljelt.
Kontakt ministeeriumis: Katrin Orgusaar, [email protected], tel. 5885 1383
Lisainfo:
Kohaliku omaalgatuse programm (lühendatult KOP) käivitati 1996. aastal, et toetada külaliikumist. Paar aastat hiljem nimetati programm ümber kohaliku omaalgatuse programmiks. 2007. aastal laienes programm ka linnadesse. Programmist on kujunenud üks tuntumaid siseriiklikke regionaalarengu programme, mis ulatub inimestele kõige lähemale.
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetuse summa on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.
Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline.
Taotlusvooru viivad läbi ja täpsemat infot annavad maakondlikud arendusorganisatsioonid:
Harju maakond MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Hiiu maakond SA Hiiumaa Arenduskeskus
Ida-Viru maakond MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Jõgeva maakond SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Järva maakond SA Järvamaa
Lääne maakond SA Läänemaa
Lääne-Viru maakond MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva maakond MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Pärnu maakond MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Rapla maakond MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saare maakond Saaremaa vald
Tartu maakond MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valga maakond SA Valgamaa Arenguagentuur
Viljandi maakond MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Võru maakond SA Võrumaa Arenduskeskus
info ja materjalid:
2023. aasta taotlusvoor oli avatud 1.märts kuni 3.aprill kell 16.30.
kontaktid:
Tarmo Kivi [email protected]; 5885 1476
Väikesaarte programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele.
Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist.
Programmi rakendatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud väikesaartel, mis on kantud sama seaduse § 21 lõike 3 alusel väikesaarte nimistusse.
Maksimaalne toetus on 130 000 eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on 15% projekti kogumaksumusest.
Programmi rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus.
kontaktid:
Riina Nurmsaar, [email protected], 611 3108
Lisainfo:
Peipsiveere programmi eesmärk on aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtlust, inimkapitali ja piirkonna turundust, suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesiselt kasutamist ning rakendades priikonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Programmi rakendamise piirkond on Alutaguse vald, Mustvee vald, Peipsiääre vald, Luunja vald, Kastre vald, Räpina vald ja Tartu vald Piirissaare ulatuses.
Kontaktid:
Liis Palumets, tel 611 3139, e-post: [email protected]
Lisainfo:
- Toetuse andmise tingimused
- Lisainfo Tartumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel
Setomaa programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Setomaa programmist antakse piirkondlikku arendustoetust MTÜ-dele, SA-dele ja KOV-ile ning „Noored Setomaale“ toetust elutingimuste korrastamiseks Setomaa noortele.
Programmi rakendamise piirkond on Setomaa vald.
Kontaktid:
Liis Palumets, tel 611 3139, e-post: [email protected]
Lisainfo:
Meetme eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahu vähendamine, asendades need liginullenergiahoonetega.
Voor on avatud. Taotlemise periood: 15.05.2023-15.10.2023 kell 17.00
Täpsem info Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuse meetmed
|
|
|
Otseselt riigi regionaalpoliitika elluviimiseks on 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) eraldatud 226 mln eurot, millele lisandub 340 mln eurot õiglase ülemineku fondi vahendeid Ida-Virumaale. Regionaalarengu meetmete peamisteks fookusteks on ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad ning kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Kagu-Eestis pööratakse eraldi tähelepanu väikeettevõtluse arengule, Ida-Virumaal linnade elukeskkonna kaasajastamisele. Aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks toetatakse väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi jalgratta- ja jalgteede rajamist. Suuremates linnapiirkondades toetatakse uuenduslikke digi- ja rohelahendusi, mida linnad arendavad koostöös ettevõtete ja ülikoolidega.
Õiglase ülemineku fondi kogumahust on 80% suunatud ettevõtluse ja tööturu arendamiseks, 20% keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. Meetmete elluviimist korraldavad viis ministeeriumit. Rahandusministeerium rakendab meetmeid, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel investeerida ülemineku protsessist tuleneva sotsiaalsete mõjude leevendamisse või hoonete energiatõhususse ning kohalikul kogukonnal ja ühendustel viia läbi projekte, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele või leevendavad üleminekuga seotud mõjusid Ida-Virumaa elanike jaoks.
Lisaks otseselt riigi regionaalpoliitika elluviimisele suunatud meetmete elluviimisele on rakenduskava regionaalse mõju suurendamiseks valitsuses kokku lepitud, et ka valdav osa teiste valdkondade meetmetest kujundatakse viisil, mis aitab vähendada regionaalseid arenguerinevusi.
Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna meetmed:
- Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond – 84 mln
- Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused - 70 mln
- KOV parem suutlikkus (uuringute-analüüside taotlusvoorud) - 2 mln
- KOV parem suutlikkus (keskne arendus- ja koolitustegevus) - 2 mln
- Suuremate linnapiirkondade arendamine - nutikad digi- ja rohelahendused - 12 mln
- Suuremate linnapiirkondade arendamine - Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine – 23,5 mln
- Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus – 7,5 mln
- KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse - 25 mln (sh 5 mln eurot RRF)
- Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks -15 mln
- Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks – 16,7 mln
Täpsem info 2021-2027 toetusperioodi kohta on Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel.
Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas.
Toetuse andmise eesmärgiks on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.
Toetuse eelarveks on 5 mln €, mille rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse üksuste projektipõhine omafinantseering.
Meetme indikaatoriteks on:
1) rajatud jalgratta- ja jalgteede pikkus kilomeetrites
2) rajatud jalgratta- ja jalgteede eeldatav kasutajate arv aastas
Toetuse andmise tulemusena eeldatakse jalgratta- või jalgteede kasutajate arvu tõusu ning 2025. aasta lõpuks vähemalt 24 kilomeetrit jalgratta- või jalgteede rajamist.
Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta ja kuni 200 000 eurot jalgratta- või jalgtee ühe rajatava kilomeetri kohta. Toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub tema põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest.
Taotlejaks saab olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus.
Partnerina projekti võib kaasata taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 3 nimetatud juriidilise isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse.
Meetme tegevused panustavad taaste- ja vastupidavuskavas toodud reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“ raames 100% kliimaeesmärkide saavutamisse.
Täpsem informatsioon Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel
Kontakt Rahandusministeeriumis: Julia Troitskaja, [email protected]; 5309 7437
Lisainfo:
Taustainfo:
Taotlusvoor on avatud 20.sept. 2022 kuni 31.dets. 2024.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, saavutada maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärgid ning valmistada ette ja viia ellu mõjusaid projekte, mis aitavad kaasa paremate teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengule.
Määruse raames toetatavad tegevused:
1) uuringu, analüüsi ja ekspertiisi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine ja analüüsimine ning raporti koostamine;
2) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine, sealhulgas teenuse prototüübi koostamine;
3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides;
4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ning läbiviimiseks;
5) teavitamine.
Käskkirja raames toetatavad tegevused:
1) koolitus- ja arendustegevused;
2) eksperdirühmad;
3) kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamine.
MEETME INFO:
- Määruse toetuse maht: 2 000 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Taotlemine ja täpsem info: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Käskkirja toetuse maht 1 500 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Kontakt Rahandusministeeriumis: Katrin Orgusaar, [email protected],
telefon 5885 1383
LISAINFO:
Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata maakonna arengustrateegias määratletud selle eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.
Toetuse sihtpiirkonnaks on kogu Eesti väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda.
Toetust antakse projektile, millega panustatakse meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse meetme sihtpiirkonnas määruse raames toetatavaid tegevusi.
Määruse raames toetatavad tegevused:
1) maakonnaüleste ja maakondadevaheliste avalike teenuste, ühisteenuste ja koostöövõrgustike käivitamine, arendamine ja turundamine;
2) ettevõtlus- ja haridusvõrgustike ning ettevõtlusklastrite käivitamine, arendamine ja turundamine;
3) teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses TAIE fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas;
4) tööstusettevõtete lisandväärtuse ja teadmusmahukuse kasvatamine, sealhulgas ettevõtete diagnostika võimekuse arendamine, digi- ja rohepöördeks valmisoleku ning põlvkonnavahetuse toetamine;
5) kõrgema lisandväärtusega teenusvaldkondade, eelkõige IT-sektori arengu toetamine;
6) ettevõtlikkuse edendamine ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine;
7) koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste käivitamine, arendamine ning turundamine;
8) tööstusalade ja ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu arendamine ning turundamine;
9) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine TAIE fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas;
10) regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine ja turundamine;
11) turismisektori sihtpiirkonna, mille all mõistetakse külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub külastajale integreeritud elamust, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut, kus tarbitakse teenuseid ja ööbitakse, terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.
Tulemusnäitajad on:
1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
2) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv;
3) terviklikult arendatud teenusvõrgustike arv.
Taotleja võib olla:
1) sihtasutus;
2) mittetulundusühing;
3) meetme sihtpiirkonnas tegutsev avalik-õiguslik ülikool või kutsehariduskeskus;
4) Saaremaa või Hiiumaa vald.
Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks taotlejate punktis nimetatutele võivad olla ka:
1) äriühing;
2) kohaliku omavalitsuse üksus.
MEETME INFO:
- Määruse toetuse maht: 83 890 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Toetuse osakaal on 75%
- Perioodi jooksul avatakse kaks taotlusvooru
- Kontakt Rahandusministeeriumis: Tea Treufeldt, [email protected],
telefon 5885 1479
LISAINFO:
Toetust antakse eesmärgiga parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning soodustades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.
Toetuse andmise sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud maakonna arengustrateegias kokku lepitud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
Toetust antakse projektile, millega panustatakse meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse meetme sihtpiirkonnas määruse raames toetatavaid tegevusi.
Toetatavad tegevused on:
1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud;
2) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevused ja investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie);
3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendustegevused, sealhulgas linnakeskuste terviklik elavdamine, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu ning laste- ja noorte atraktsioonide arendamist;
4) maakonna arengustrateegia eesmärkidest lähtuvad meetme eesmärgi saavutamiseks panustatavad muud tegevused.
Tulemusnäitajad on:
1) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv;
2) projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti.
Spetsiifiline tulemusnäitaja on - täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus.
Seosed toetatavate tegevuste, SFOSi lisatavate väljund- ja tulemusnäitajate vahel
Toetuse taotleja võib olla:
1) kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus;
2) piirkondlik vee-ettevõtja;
3) sihtasutus ja mittetulundusühing.
Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks võivad lisaks taotlejate punktis nimetatutele olla ka:
1) äriühing;
2) avalik-õiguslik ülikool;
3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus, välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda, kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme.
MEETME INFO:
- Määruse toetuse maht: 70 000 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 400 000 eurot ja maksimaalne summa on 1 500 000 eurot. Kui koostööprojekti korral on taotlejaks ja partneriks kohaliku omavalitsuse üksused, suureneb maksimaalne toetuse summa 1 500 000 euro võrra iga partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
- Ida-Viru maakonnas, Võru maakonnas, Põlva maakonnas ja Valga maakonnas võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Ülejäänud Eesti maakondades võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 60 projekti abikõlblike kulude maksumusest.
- Perioodi jooksul avatakse üks taotlusvoor 2023 aasta 1. kvartalis
- Kontakt Rahandusministeeriumis: Tea Treufeldt, [email protected], telefon 5885 1479
LisaINFO:
Toetus on suunatud suurematele linnapiirkondadele Eestis. Suuremateks linnapiirkondadeks Euroopa Liidu vahendite kasutamise mõistes loetakse linnu või linnastuid, kus elanike arv on üldjuhul suurusjärgus 50 000 või rohkem, seetõttu loetakse meetme sihtpiirkonnaks Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn ja nende ümber paiknevad omavalitsuste tiheasustusega piirkonnad. Samuti loetakse linnapiirkondadeks Ida-Virumaa suuremad linnad Narva, Jõhvi ja Sillamäe ning Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosad.
Toetuse andmise eesmärk on võtta suuremates linnapiirkondades kasutusele innovatiivsed linnakeskkonna kvaliteeti parandavad digi- ja rohelahendused. Toetuse andmise eesmärk Ida-Viru maakonna linnapiirkondades on tõsta linnaruumi, vaba aja veetmise võimaluste ja säästva liikuvuse taristu atraktiivsust.
Kokku on toetusteks kavandatud 35,5 miljonit eurot. Suurem osa toetusi mahus 23,5 mln eurot suunatakse Ida-Viru linnapiirkondadesse, kus arenguvajadusi ja väljakutseid rohkem.
Kõikides suuremates linnapiirkondades toetatakse projekte, millega:
- võetakse kasutusele linnakeskkonnas innovatiivsete digilahendustena tooted, teenused, programmid ja laiemas mõistes kogu füüsiline taristu, mille toimimine sõltub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, skaleeritakse eelnimetatud lahendusi ning tõstetakse sellealast teadlikkust. Toetatavate digilahenduste näidetena võib välja tuua uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e-demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid, nutivõrgud (liiklus, valgustus jne);
- võetakse kasutusele avalikus linnaruumis innovatiivsete rohelahendustena looduslikke ökosüsteeme toetavad või keskkonna seisukohalt jätkusuutlikud lahendused. Toetatavad rohelahendused võivad olla elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamine linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomine, looduslike veekogude rajamine, looduspõhiste sadeveelahenduste rajamine jne.
Ainult Ida-Viru linnapiirkondades toetatakse projekte, millega:
- kaasajastatakse avalikku linnaruumi ning arendatakse välja rekreatsioonialad, sealhulgas tänavaruumi kujundamine, mittevajalike ehitiste lammutamine, kooskäimiskohtade, väljakute ja parkide, laste- ja noorteatraktsioonide arendamine;
- parandatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi, sealhulgas uute jalg- ja jalgrattateede, jalgratta- ja jalgteede sildade ja tunnelite rajamine, ristmike või tänavate ja teede ümberkohandamine jalgsi või jalgrattaga liikumiseks ning avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavamaks;
- muudetakse linnaruumi ligipääsetavaks kõigile inimestele, olenemata nende vanusest või erivajadusest;
- arendatakse jätkusuutlikku elamufondi, sh korterelamute vaheliste avalike õuealade uuendamine, rajatakse tugitaristu uute korterelamuarenduste juurde, ehitatakse üürimaju;
- arendatakse vaba aja veetmisega seotud avalikku taristut, nagu spordihooned ja -rajatised, raamatukogud, kogukonnamajad;
- arendatakse kaug- ja koostöötamiseks vajalikku infrastruktuuri.
Tegevuste valiku puhul lähtutakse muuhulgas konkreetses linnapiirkonnas kokku lepitud olulisematest arengusuundadest, mis kajastuvad uuendamisel maakonna arengustrateegiates. Lisaks kohalikele omavalitsustele saavad oma projektiettepanekuid linnapiirkonna arengusse panustamiseks esitada ka mittetulundusühendused, ülikoolid või ettevõtjad. Eriti oodatud on ka mitme erineva osapoole ühised koostööprojektid.
Projektiettepanekuid saab esitada kindlaks määratud tähtajaks läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna. Parimad projektid valivad välja kohalikud linnapiirkonna komisjonid (kuhu KOV esindajatele lisaks kuuluvad ka piirkonna kolmanda sektori, ettevõtjate ning teadus-või haridusasutuste esindajad) ning need kinnitatakse linnapiirkonna tegevuskavasse.
Tegevuskavasse nimetatud projekti omanik saab asuda projekti tehniliselt ette valmistama, olenevalt projekti iseloomust võib olla mitmeid eeltingimusi (avaliku ruumi projektide puhul arhitektuurikonkurss, ehituslik projekteerimine jms). Kui kõik vajalikud materjalid koos, saab esitada taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele rahastamisotsuse tegemiseks. Taotlust saab Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada kuni 31.12.2025. Projektid peavad olema lõppenud hiljemalt 2029. aastaks.
MEETME INFO:
- Määrusega kaetud toetuse maht: 35 516 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Projekti minimaalne abikõlblik maksumus 250 000 eurot. Digi- ja rohelahenduste puhul on maksimaalne toetuse summa 1 000 000 eurot. Ainult Ida-Virumaal toetatavate projektide puhul maksimaalsele toetuse summale piiri ette pandud ei ole.
- Toetuse maksimaalne määr võib olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
- Kontakt Rahandusministeeriumis: Andres Heldring, [email protected], telefon 611 3106
lisainfo:
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmed
Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetusega soodustatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu väljaspool Harju ja Tartu maakonda, toetatakse tegutsevate regionaalsete kompetentsikeskuste edasiarendamist ja koostööd piirkonna ettevõtjatega, toetatakse piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamist kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel ning toetatakse piirkonna konkurentsivõime tõusu tervikuna.
Toetatakse viite kompetentsikeskust:
- Põlevkivi kompetentsikeskus asub Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Virumaa Kolledži juurde ja tegutseb kaubamärgi PKK all. Keskus pakub põlevkivi valdkonnas uuringuid ja erinevaid teenuseid, olles samas sõltumatu ekspert põlevkivi valdkonnas ja valdkonnaga seotud ettevõtluse ning regiooni arengu edendaja.
- Väikelaevaehituse kompetentsikeskus asub Kuressaares, Saaremaal ja tegutseb kaubamärgi SCC all. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Kuressaare Kolledži juurde. Keskus pakub väikelaevaehituse ja merendussektorile projekteerimis- ja mudelkatseteenuseid, tegeleb väikelaevaehituses kasutatavate materjalide testimise ja arendamisega ning osutab elektroonsete süsteemide disaini ja test-tootmise teenuseid.
- Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus asub Haapsalus, Läänemaal ja tegutseb kaubamärgi TERE all. Kompetentsikeskus asutati Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juurde. Keskus pakub liikumis- ja tegevusvõime (Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK)) ning ravimuda-mudaravi (ravimuda kaevandamine, mudaravitraditsioonid, spaa-ettevõtted) suunal uuringuid ja teenuseid.
- Puidutöötlemise ja Mööblitootmise kompetentsikeskus asub Väimela alevikus, Võru vallas ja tegutseb kaubamärgi „Tsenter“ all. Kompetentsikeskus asutati Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde. Keskus koondab ja jagab teadmisi ning oskusi puidu viimistlemise, tootearenduse ja tootmise juhtimise alal. Kompetentsikeskus ootab oma tegevuste tulemusena ettevõtete konkurentsivõime toodangu lisandväärtuse kasvu kogu Eesti puidu- ja mööblitööstuses.
- Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus asub Lõuna-Eestis Viljandimaal, Karksi vallas, Polli külas ja tegutseb kaubamärgi „PlantValor“ all. Kompetentsikeskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel rajatud teadus- ja arenduskeskus. Keskuse fookuseks on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust.
Meetme info:
- Toetuse eesmärk: majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Harju ja Tartu maakonda.
- Toetuse eelarve: 9 481 851 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, õppeasutused ja ettevõtjad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Tea Treufeldt, [email protected], 5885 1479
-
Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Lisainfo:
Toetusega andmisega tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks panustatakse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks maakondades kaardistati esmalt maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ja erinevate organisatsioonide koostöös arenguvaldkonnad ja tegevused ning koostati arendustegevuste kava aastateks 2015-2020. Kava alusel koostati piirkondlike algatuste tugiprogrammid aastateks 2015-2016 ja 2017-2019, mis omakorda oli ja on aluseks toetuste taotlemisele meetme tegevusteks.
Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldati taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud määruse redaktsiooni. Alates 1. aprillist 2019. a peavad taotluses sisalduvad tegevused tulenema maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Perioodiks 2020-2023 tugiprogramme ei koostatud ja mindi üle uuele süsteemile ning kõik toetatavad tegevused peavad tulenema maakondade arengustrateegiategevuskavadest.
Meetme info:
- Toetuse eesmärk: ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvigruppide vajadusi.
- Toetuse eelarve: 11 100 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, vabaühendused, maakondlikud arenduskeskused, muud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud institutsioonid
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Tea Treufeldt, [email protected], 5885 1479
- Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Lisainfo:
Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:
- Turism - sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine
- Ettevõtluskeskkond - ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid) kaasajastamine ja loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
- Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine
- Linnaruum - linnakeskuse avaliku ruumi (linnasüdamed, väljakud) kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks
- Ühendusvõimalused - keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee) arendamine
Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond
- Turismi ja ettevõtluskeskkonna projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
- Linnaruumi ja ühendusvõimaluste arendavate projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad.
Toetuse taotlemise aluseks on maakondade poolt koostatud piirkondade konkurentsivõime tegevuskavad.
Meetme info:
- Toetuse eesmärk: tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
- Toetuse eelarve: 134 802 250 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Lisainfo: Tea Treufeldt, [email protected], 5885 1479
- Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Lisainfo:
PKT tegevuskavad:
Meetme tegevuse raames toetatakse Ida-Virumaale töötleva tööstuse sektorisse investeeringute tegemist, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde uusi töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Toetatakse alginvesteeringuid, mis on seotud uue ettevõtte asutamisega, ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamise või ettevõtte tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. Toetuse minimaalne suurus on 90 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot ning toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe keskmisest kõrgema palgaga töökoha loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. Toetuse maksimaalne määr suurettevõtjal on 25, keskmise suurusega ettevõtjal 35% ja väikeettevõtjal 45% projekti abikõlblikest kuludest.
Meetme info:
- Toetuse eesmärk: Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv
- Toetuse eelarve: 6 200 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Sihtgrupp: ettevõtjad
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Andres Heldring, andres.heldring@fin.ee, 611 3106
- Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Lisainfo:
Toetatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.
Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).
Lapsehoiukohtade nappuse vähendamiseks toetatakse uute lasteaiahoonete või hooneosade ehitamist ja olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist.
Meetme info:
- Toetuse eelarve: 64 819 149 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Andres Heldring, [email protected], 611 3106
Lisainfo:
- Meetme lisainfo Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
- Linnapiirkondade meetme määrus
Toetatakse Narva, Kohtla-Järve/ Jõhvi linnapiirkondi.
Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).
Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline toetatakse linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist ja seda toetavaid tegevusi, mis loovad eeldused ettevõtluseks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks.
Meetme info:
- Toetuse maht: 29 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
- Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Andres Heldring, [email protected], 6113106
Lisainfo:
Meetmest on toetatud omavalitsuste ühinemisi, omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogrammi ning arendustöötajate arenguprogrammi. Toimus programm avalike teenuste osutamiseks omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös. Samuti on toimunud töötoad ja taotlusvoorud üldplaneeringute koostamiseks vajalikeks uuringuteks. Avatud taotlusvoorudes on toetatud uuringuid omavalitsuste teenuste ümberkorraldamiseks ning koostöö - ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks. Meetmest toetatakse ka kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamist.
Meetme info:
- Toetuse maht: 3 425 088 eurot (Euroopa Sotsiaalfond)
- Sihtgrupp: maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, kohalikud omavalitsused, vabaühendused
- Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
- Lisainfo: Katrin Orgusaar, [email protected], 5885 1383
Lisainfo:
- Meetme lisainfo Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
- Arendusvõimekuse määrus
Regionaaltoetuste kokkuvõtted
Tabelist leiab ülevaate Rahandusministeeriumi poolt 2021. aastal eraldatud regionaaltoetustest programmide ja maakondade lõikes.
2021. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku 97,5 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati toetust ligi 81 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi eraldati 16,6 miljonit eurot.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused:
2021. aastal otsustati rahastada 44 projekti kokku 15,7 miljoni euroga. Lisaks sellele rahastati 6 Euroopa Territoriaalse programmi koostööprojekti, milles osalesid Eesti partnerid. Eesti partneritele eraldati programmide seirekomiteede otsustega toetusteks 860 453 eurot
Riigieelarvelised toetused:
Riigieelarvest rahastati 2021. aastal erinevaid regionaalarengu toetusprogramme, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamisele ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. 2021. aastal lisandus ka omavalitsustele lisaeelarvega eraldatud investeeringutoetus kogusummas 30 miljonit eurot. Riigieelarveliste toetusprogrammide kogumaht 2021. aastal oli ligi 81 miljonit eurot. Sellest rahastati 739 uut projekti ning eraldati vahendid 66 omavalitsusele hajaaasustuse programmi rakendamiseks ja 15 maakondlikule arendusorganisatsioonile maakonna arendustegevusteks.
Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa:
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal ja Põlvamaal, kõige väiksem Harjumaal:
Tabelist leiab ülevaate Rahandusministeeriumi poolt 2022. aastal eraldatud regionaaltoetustest programmide ja maakondade lõikes.
2022. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku ligi 77 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati toetust ligi 42 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi eraldati ligi 35 miljonit eurot.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused:
2022. aastal otsustati rahastada 38 projekti kokku 14,7 miljoni euroga. Lisaks sellele rahastati 94 Euroopa Territoriaalse programmi koostööprojekti, milles osalesid Eesti partnerid. Eesti partneritele eraldati programmide seirekomiteede otsustega toetusteks 20,3 miljonit eurot.
Riigieelarvelised toetused:
Riigieelarvest rahastati 2022. aastal erinevaid regionaalarengu toetusprogramme, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamisele ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. Riigieelarveliste toetusprogrammide kogumaht 2022. aastal oli 42 miljonit eurot. Sellest rahastati 724 uut projekti ning eraldati vahendid 66 omavalitsusele hajaaasustuse programmi rakendamiseks ja 15 maakondlikule arendusorganisatsioonile maakonna arendustegevusteks.
Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa:
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Põlvamaal (123 eurot elaniku kohta), kõige väiksem Harjumaal ja Tartumaal:
Viimati uuendatud 14.06.2023