Kohalikud omavalitsused

Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike valitav esinduskogu – volikogu, kes kinnitab ametisse täitevorgani ehk valitsuse.

Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsus-printsiip, mis tähendab, et ülesandeid tuleb täita elanikule võimalikult lähedal asuval avaliku halduse tasandil. Kohaliku volikogu üks peamisi ülesandeid on teha olulisemaid kohalikku elu, näiteks haridust, kultuuri, sotsiaalhoolekannet või tervishoidu puudutavaid otsuseid ning suunata omavalitsuse arengut.

Volikogu peab olema vähemalt seitsmeliikmeline ning sinna peab kuuluma paaritu arv saadikuid. Järgmise koosseisu liikmete täpse arvu kinnitab volikogu oma otsusega. Volikogu valib endale esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Volikogu võib moodustada komisjone, mis võivad olla nii alalised kui ajutised. Iga omavalitsusüksuse volikogul peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi olema vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Muude komisjonide moodustamine on jäetud omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Volikogu komisjone võivad juhtida ainult volikogu liikmed. Enamikes omavalitsustes näeb põhimäärus ette, et pool komisjonide liikmetest peavad kuuluma volikokku. Erandiks on revisjonikomisjon, kuhu võivad kuuluda üksnes volikogu liikmed.

Seaduse alusel on kohaliku volikogu ainupädevuses:

• otsustada valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimusi;
• muuta omavalitsusüksuse piire ning moodustada linnaosasid või osavaldu;
• võtta vastu valla või linna põhimäärus ning arengukava;
• valida ning vabastada ametist valla- või linnavolikogu esimees, vallavanem või linnapea;
• kehtestada teenistujate palgaastmed ja palgamäärad;
• moodustada ja likvideerida volikogu komisjone.

Valla- või linnavalitsuse nimetab volikogu ametisse üheks volikogu perioodiks. Valitsust juhib vallavanem või linnapea, kelle ettepanekul nimetab volikogu ametisse ka teised valla- või linnavalitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii ametnikud kui poliitikud, kes aga ei tohi kuuluda samal ajal volikokku. Erinevalt volikogu istungitest on valla- või linnavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.

Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis juhib vallavanem või linnapea lisaks valitsusele ka omavalitsuse administratsiooni, mis jaguneb enamasti osakondadeks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on administratsiooni struktuuriüksustena moodustatud ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks, kogu valdkonna eest vastutav erialaspetsialist. Iga omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretär valmistab ette valitsuse istungi materjale ja vastutab valitsuse vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest.

Omavalitsuse peamised ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kuid mitmed ülesanded on sätestatud või täpsemalt määratletud valdkondlikes seadustes.

Omavalitsus peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui neid ülesandeid ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Samuti peab omavalitsus korraldama enda omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadusega võidakse ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Kohalikul omavalitsusel on üsna lai otsustuspädevus, kuna lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes toodud ülesannetele otsustavad ja korraldavad omavalitsused neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Samuti võivad omavalitsused täita riiklikke kohustusi, sellisel juhul kaetakse nende ülesannete täitmise kulud riigieelarvest. Omavalitsuse täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendi abil saab hinnata, kas omavalitsuse täidetav ülesanne on riiklik või mitte. 

Seaduse alusel võib vald või linn volitada oma ülesandeid täitma ka näiteks erafirmat või mittetulundusühingut. Lisaks võib omavalitsus moodustada teenuste osutamiseks asutusi, olla vastavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks ning sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks. Vajadusel saavad omavalitsuse elanikud kasutada ka teistes omavalitsustes pakutavaid teenuseid. Nende eest peab tasuma teenuse kasutajate elukohajärgne omavalitsus.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Valimistel on hääleõiguslikud vastavas omavalitsuses püsivalt elavad vähemalt 16-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad teiste riikide kodanikud (v.a valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kinnipidamiskohas karistust kandvad isikud). Hääletamine on salajane.

Kandideerimisõigus on kõigil püsivalt antud omavalitsuses elaval Eesti ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

Igal vallal ja linna juhtimisel on olulisel kohal arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.  

Arengukavas peavad olema esitatud:

• majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
• probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
• tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
• strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse omavalitsusüksuste tehtavate haldustoimingute õiguspärasust. Omavalitsuste tegevuse üle teevad riiklikku järelevalvet ministeeriumid ning teatud küsimustes ka ametid ja inspektsioonid.

Justiitsministeerium kontrollib omavalitsuse haldusaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust, rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsusüksuse kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust. Kuna kõikide üksikaktide ärakirju ei pea omavalitsus edastama, lähtutakse järelevalve tegemisel otstarbekusest.

Õiguskantsler kontrollib omavalitsuse õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. Omavalitsusüksuseid kontrollib oma pädevuse piires ka Riigikontroll, kes kontrollib omavalitsusüksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamist.

Kohaliku omavalitsuse juhtimist on võimalik detsentraliseerida osavallakogu moodustamise (KOKS 8. peatükk), kogukonnakogude moodustamise (KOKS § 3 p 4, § 6 lg 3 p 2), linna kui asustusüksuse linnapea, aleviku, alevi- ja külavanemate rakendamisega (KOKS § 58 lg 3) või KOV ametiasutuse piirkondlike struktuuriüksuste (teeninduskeskused, ametnikud, osavalla või linnaosa vanem, osavalla või linnaosa valitsus) ja hallatavate asutuste ja nende tegevuskohtade (filiaalide) moodustamisega.

Osavallad ja linnaosad

Kohustuslik organ on osavalla- või linnaosakogu ning ülejäänud institutsioonid – osavalla/linnaosa vanem või valitsuse moodustamine – on kohapealse kaalutluse koht. Praeguseks on osavallad või linnaosad moodustatud Tallinna linnas, Pärnu linnas, Saaremaa vallas, Märjamaa vallas, Lääne-Nigula vallas ja Hiiumaa vallas. 

Osavallakogu

Osavallakogu moodustamisel on kasutatud kolme varianti:

• valimistulemustel põhinev osavallakogu, mille moodustavad osavalla haldusterritooriumilt valitud (ja seal elavad) volikogu liikmed ja kuhu kuuluvad vajaduse korral ka volikogusse kandideerinud isikud vastavalt rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumi elanikelt saadud häälte arvule;
• valimistulemustel ja külade/alevike esindusel põhinev osavallakogu, mille moodustavad osavalla haldusterritooriumilt valitud (ja seal elavad) volikogu liikmed ja asulate (alevike, külade) esindajad;
• valimistulemustel ja eri huvigruppide esindusel põhinev osavallakogu, mille moodustavad osavalla haldusterritooriumilt valitud (ja seal elavad) volikogu liikmed ja huvigruppide esindajad.

Kogukonnakogu

Kogukonnakogu on nagu osavallakogugi piirkondlikul põhimõttel moodustatud esinduskogu (on moodustatud nt Lääne-Nigula, Jõgeva, Mustvee, Türi, Alutaguse, Räpina ja Saaremaa vallas). Kuna kogukonnakogu ei ole reguleeritud ega terminina seaduses sätestatud võib leida ka teiste nimedega piirkondlikke esinduskogusid, nt piirkonnakogud Elva vallas.

Kogukonnakogud on olemuselt piirkondlikud nõuandvad kogud, mis võivad koosneda sarnaselt osavallakoguga vallavolikogusse valitud liikmetest, valimistel kandideerinud kohalikest elanikest, külade või kantide ja piirkonna sihtgruppide esindajatest. Kogukonnakogu moodustamise kord ja pädevus kirjeldatakse valla või kogukonnakogu põhimääruses. Kogukonnakogu ülesandeks võib olla seisukoha või arvamuse andmine erinevates kohaliku elu küsimustes, nt piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide, kohalike investeeringuvajaduste, kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise, piirkonna ühistranspordi sõiduplaanide ja nende muudatuste osas, ametiasutuste tegevuse ja teenuste kvaliteedi osas, ettepanekute tegemine oma esindajate valimiseks volikogu komisjonidesse jne. Teatud küsimuste otsustamine võib olla antud ka kogukonnakogu otsustuspädevusse, nt mittetulunduslikuks tegevuseks eraldatavate rahaliste vahendite määramise ettepaneku tegemine vallavalitsusele ja ettepanekute esitamine valla poolt korraldatavatele tunnustusüritustele.

Kogukonnakogude moodustamise korraldab üldjuhul vallavalitsus, kogukonnakogu valib oma esindaja ja kinnitab ning muudab vajadusel kogu koosseisu. Samuti võib kogukonnakogu töös osalemise valla eelarvest hüvitada. 

Vallavalitsuse territoriaalne struktuuriüksus

Esitatud võimalustest sagedamini on omavalitsustes piirkondlikud teeninduskeskused (ka halduskeskus, haldus-teenuskeskus, teeninduspunkt ja põhimõtteliselt ka osavalla valitsus). Teeninduskeskuste roll ja ülesanded on omavalitsuseti erinevad nii ülesannetes (nt avalduste vastuvõtmine ja esmane nõustamine, maksete vastuvõtmine, piirkondlik arendusvõimekus, esmatasandi sotsiaalhoolekanne, rahvastikuregistri toimingud) kui ka suuruses.