Eesti Vabariik on saanud alates taasiseseisvumisest miljardeid kroone riiklikku tagastamatut välisabi. Aastatel 2000-2013 saab Eesti välistoetusi kokku üle 86 miljardi krooni, mida on rohkem kui 2010. aasta riigieelarve. Valdav osa toetustest tuleb Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu, kuid lisaks kasutab Eesti Šveitsilt ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonnalt saadud abi. Toetused lähevad peamiselt Eesti majanduse, hariduse, infrastruktuuri ja keskkonna edendamiseks.
Statistika:
Eesti saab toetust järgmistest finantsvahenditest:
Euroopa Liidu struktuuritoetuste eesmärgiks on toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 53,3 miljardi krooni ulatuses.
Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes, näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö jne. Euroopa territoriaalse koostöö raames Eestile eraldatud summad sõltuvad sellest, kui suur on meie taotlemisaktiivsus.
Toetamise eesmärgiks on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada EL-i uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul. Finantsmehhanismi toetussumma perioodiks 1. mai 2004 kuni 30. aprill 2009 on üle 473 miljoni krooni.
Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikele programmidele, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks. Perioodil 2007 – 2012 toetab Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39 920 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 370 miljoni Eesti krooniga.
EL Üleminekutoetus (Transition Facility) on Eesti administratsioonile suunatud abimeede, mille kaudu jätkatakse Phare programmi raames finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist Euroopa Liiduga. Sarnaselt Pharele on ka EL Üleminekutoetuse eesmärgiks Eesti institutsionaalse arengu tõstmine ning haldussüsteemi EL-i nõuetega vastavusse viimine.
- Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused
Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ligikaudu 11,2 miljardi krooni ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondi vahendeid ligikaudu 1,65 miljardi krooni ulatuses. Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee
- Teised Euroopa Liidu toetused
Euroopa Liit pakub lisaks struktuurivahendite rahadele toetusi laias spektris valdkondades. Ülevaate võimalustest saab Euroopa Liidu struktuuritoetuste kodulehelt.
