Ruumiline planeerimine

    Rahandusministeerium teavitab planeerimisseaduse § 28 lg 4 alusel, et esitatud on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks.

    Taotluse kohaselt soovitakse rajada Eestisse tänapäevane puidurafineerimistehas. Tehase hinnanguline tootmisvõimsus oleks kuni 750 000 tonni aastas, toorainena tarbitava puidu maht ca 3 miljonit kuupmeetrit aastas.

    Taotlusega on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi dokumendiregistris http://dokumendiregister.rahandusministeerium.ee/?id=57672209. Vastavalt planeerimisseadusele § 28 lõikele 4 on võimalik 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest alates esitada samasisuline taotlus. Otsuse planeeringu algatamise osas langetab Vabariigi Valitsus.

Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Eesti planeerimissüsteem koosneb nelja liiki planeeringutest ning lähtub põhimõttest, et üldisema tasandi planeering annab sisendi detailsema tasandi planeeringule.

Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks. Üleriigilised ja maakonnaplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi.

Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid.

 

Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"

Valitsus algatas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” (loe lähemalt teemalehelt) koostamise 2010. aasta 4. veebruaril. 16. veebruaril algatas regionaalminister planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 27. jaanuaril 2012. Planeeringu kehtestas valitsus sama aasta 30. augustil ning see kehtib seni, kuni koostatakse uus üleriigiline planeering.

Siseministeeriumi koordineerimisel valminud planeering on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada Eestis otstarbekas ruumikasutus. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis aga eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning oluliste võrkudega varustatust.

Eesti ruumilise arengu visiooni kohaselt on Eesti sidusa ruumistruktuuri ja mitmekesise elukeskkonnaga riik, mis on välismaailmaga hästi ühendatud. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.
 

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid

Üleriigilise planeeringu põhisuund on tagada asustuse tasakaalustatud ja kestlik areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, energiataristuga varustatus ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Planeeringu peamised eesmärgid on:

  • kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond;
  • tagada töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavus toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
  • tagada teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus kestlike transpordiliikide abil;
  • tagada kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;
  • kasutada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega;
  • keskenduda elektritootmisvõimsuse arendamisel Eesti varustamisele energiaga ning paigutada uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;
  • avardada Eesti energiavarustuse võimalusi, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega;
  • vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

 
Uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine

1. juulil 2015 jõustus uus planeerimisseadus. Uue seaduse koostamise eesmärgiks oli planeerimisõiguse põhimõtete ja menetluse senisest selgem reguleerimine ning ühildamine muude planeerimisega seonduvate valdkondadega, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise ja ehitusõigusega. Eelnõu välja töötajaks oli Justiitsministeerium. Eelnõu väljatöötamises osales ka Siseministeerium. 1. juulil 2015 jõustus ka uus ehitusseadustik.

Mõlemad seadused rakendab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.

Siseministeerium (koostöös Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) korraldas aprillis ja mais 2015 rea teabepäevi uue planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku tutvustamiseks. Teabepäevadel räägiti peamistest muudatustest ning uuendustest planeerimises ja ehitamises.

Teabepäevadel tehtud ettekanded:

Teabepäevade ja koolituste läbiviimist on lähtuvalt konkreetsete sihtrühmade huvist kavas jätkata ka 2015. aastal.


Ruumilise planeerimise portaal

Alates 2015. aasta septembrikuust on kõigil huviliste võimalus kasutada uue ruumilise planeerimise portaali teenuseid.

Portaal pakub teavet, mis aitab paremini mõista ruumilise planeerimise olemust ning aru saada planeerimisseadusest ja selle kasutusvõimalustest. Siit leiab ühest kohast kõik vajaliku – seaduse, rakendusdokumendid, juhendid ja muud selgitavad materjalid. Lisaks sellele on portaalis vastused korduma kippuvatele küsimustele, teave koolituste kohta ja muud vajalikku.

Abimaterjalid

Ruumilise planeerimisega on otseselt või kaudselt seotud mitmeid õigusakte, mille nõuetega tuleb planeeringute koostamisel ja menetlemisel arvestada. Kõige tähtsam neist on planeerimisseadus, mille eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus. Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki.

Planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kutse andjaks on siinkohal Eesti Planeerijate Ühing.

Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 

Planeeringu menetluse etapid on: algatamine, planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendus-variantide tutvustamine, planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine, heakskiidu saamine ja planeeringu kehtestamine. Seejärel võib asuda planeeringut ellu viima.

Avalikkusel on õigus osaleda planeeringuprotsessis planeeringu kogu menetluse jooksul.

Planeeringumetoodika arendamiseks ja ühtlustamiseks on välja antud all järgmised tutvustavad trükised ja soovituslikud juhendid. Metoodikad on abiks leidmaks vastuseid  praktilistele küsimustele ning sisaldavad nõuandeid, viiteid ja tegevusjuhiseid. Kõikide trükiste ja juhendite puhul on oluline meeles pidada, et teksti kirjutamise ajal lähtuti kehtivast õigusest. Seega on enne 1.07.2015 koostatud trükiste ja juhendite aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus. Aastal 2000 koostatud „Soovitused üldplaneeringu koostamiseks“ on aga kirjutatud planeerimis- ja ehitusseaduse kehtimise ajal.

 Aeg   Pealkiri   Suurus  Tüüp
17.09.2015 Soovitused üldplaneeringu koostamiseks (2000) 2.7 MB pdf
17.09.2015 Soovitused detailplaneeringu koostamiseks (2003) 3.0 MB pdf
17.09.2015 Miljööväärtused linnas (2004) 0 B
17.09.2015 Soovitused planeerimisprotsessi ülesehitamiseks (2004) 2.5 MB pdf
17.09.2015 Miljööväärtuslikud hoonestusalad planeerimisprotsessis (2009) 0 B
17.09.2015 Maapiirkonna miljööväärtuslike alade käsitlemise juhend Põlvamaa näitel (2011) 0 B
17.09.2015 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemise metoodika (2012) 458.4 KB pdf
17.09.2015 Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 - MP leppemärgid 1.1 MB pdf
17.09.2015 Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 - YP leppemärgid 1.6 MB pdf
17.09.2015 Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 - DP leppemärgid 1.7 MB pdf

Ruumilise planeerimise infosüsteem

Ruumilise planeerimise infosüsteem on veebirakendus, mis hõlbustab seda kasutavates kohalikes omavalitsustes planeeringute alast suhtlemist kodaniku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse vahel.

Kodanikule võimaldab infosüsteem päringute tegemist, planeeringute algatamise taotlemist ja planeeringute kohta ametlikku teabevahetust.
 
Ruumilise planeerimise infosüsteem on ühendatud Eesti andmekogude ja riiklike registritega nii otse kui ka Maa-ameti geoportaali X-GIS kaardirakenduste kaudu.

Rakendus on kättesaadav: www.rpis.ee
Infosüsteemi majutab ja haldab Andmevara AS.

Infosüsteemi tellija ja omanik on Siseministeerium, kes toetab selle kasutuselevõtmist kohalike omavalitsuste poolt.