Riigiabi

Riigiabi on ELi toimimise asutamislepingu artikkel 107 lõige 1 järgi "...igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust."

Kuigi riigiabi on põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu ja keelatud, on erandid toodud artikli 107 lõigetes 2 ja 3 ning nende alusel vastu võetud õigusaktides (sh vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised). Riigiabi konkreetset definitsiooni leping ei anna ja seega tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga lähtuda tingimustest:

  • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
  • abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
  • abimeede annab eelise abi saajale;
  • abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Riigiabi järelevalvega tegeleb Euroopa Komisjon, liikmesriigid peavad kõigist oma riigiabi andmise kavadest komisjonile ette teatama.

Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on kirjas konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Riigiabi küsimusi koordineerib rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abi menetluse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Infot riigiabi valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.

NB! Riigiabi andmiseks tuleb Euroopa Komisjonile esitada riigiabi teatis vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

Register hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud abi, mida antakse põllumajanduses ja kalanduses. Register hõlbustab eelkõige vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi järelevalvet ja aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.

Registriga seotud küsimused saate saata aadressile: riigiabi at fin dot ee

Eesti regionaalabi kaart

 Euroopa Komisjon kiitis 21.05.14 heaks Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2014–2020, mis hakkas kehtima alates 1.07.14.

Regionaalabi kaardi moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt Regionaalabi suunistele aastateks 2014-2020 lubatud anda regionaalabi (riigiabi regionaalarenguks), ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud ettevõtjate kohta.

Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, abi osakaal on suurettevõtjale abi andmisel 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Ka igasuguse ELi struktuurifondidest kaasfinantseeritava abi andmisel, mis liigitub regionaalabiks, peab abi andja lähtuma regionaalabi kaardiga kehtestatud osakaaludest.