Riigiabi

Riigiabi on ELi toimimise asutamislepingu artikkel 107 lõige 1 järgi "...igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust."

Kuigi riigiabi on põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu ja keelatud, on erandid toodud artikli 107 lõigetes 2 ja 3 ning nende alusel vastu võetud õigusaktides (sh vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised). Riigiabi konkreetset definitsiooni leping ei anna ja seega tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga lähtuda tingimustest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
• abimeede annab eelise abi saajale;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Riigiabi järelevalvega tegeleb Euroopa Komisjon, liikmesriigid peavad kõigist oma riigiabi andmise kavadest komisjonile ette teatama.

Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on kirjas konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Riigiabi küsimusi koordineerib rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abi menetluse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

2011. aastal moodustas riigiabi Eestis 0,11% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ELi keskmine oli 0,42%. Põllumajandus-, kalandus- ja transpordiabi moodustas 0,21% SKT-st, ELi keskmine oli 0,09%. Kokku anti riigiabi 51 miljonit eurot ehk 0,32% SKT-st, ELi keskmine oli 0,5%.

Infot riigiabi valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.

NB! Riigiabi andmiseks tuleb Euroopa Komisjonile esitada riigiabi teatis vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

Register hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud abi, mida antakse põllumajanduses ja kalanduses. Register hõlbustab eelkõige vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi järelevalvet ja aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.

Registriga seotud küsimused saate saata aadressile: riigiabi at fin dot ee

Eesti regionaalabi kaart

Euroopa Komisjoni otsusega kiideti heaks Eesti regionaalabi kaart aastateks 2007-2013.

Liikmesriigi regionaalabi kaardi moodustavad need piirkonnad, kus Euroopa Komisjoni uued regionaalabi suunised (ELT C 54, 4.03.2006) lubavad regionaalabi anda, seal on kirjas ka maksimaalne osakaal suurettevõtja kohta.

Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlbulik, abi osakaal Põhja-Eestis (Harjumaa koos Tallinnaga) on suurettevõtjale 40% ja ülejäänud ettevõtjatele 50% abikõlbulikest kuludest. Väikese suurusega ettevõtjale antava regionaalabi puhul võib lisada 20 protsendipunkti ja keskmise suurusega ettevõtjale 10 protsendipunkti.

Ka igasuguse ELi struktuurifondidest kaasfinantseeritava abi andmisel, mis liigitub regionaalabiks, peab abi andja lähtuma regionaalabi kaardiga kehtestatud osakaalust.