Riigi kinnisvarastrateegia elluviimise ja riigi kinnisvara valitsemise kohta on koostatud kaks riigi kinnisvara koondaruannet, milles on analüüsitud kinnisvara juhtimissüsteemi puudusi ja arendusvõimalusi. Riigireformi infokirjast leiate vabamas vormis selgitused riigi kinnisvarareformi eesmärkide kohta (PDF), ministeeriumi blogist riigi kinnisvarareformi etappide ja ulatuse ning rahastamismudeli muutuse kohta.
2018. aasta alguseks toimub enamiku riigi valitsusasutuste ja hallatavate asutuse hoonete haldamine ja arendamine RKAS-i kaudu, kuid ümberkorraldused veel jätkuvad. Lähemalt saab lugeda riigi kinnisvarareformi õppetundide kohta blogist ja RKAS-i tegevuste kohta riigireformi infokirjast (PDF).
2016. aasta lõpus andis valitsus rahandusministeeriumile ülesande teha ettepanekuid riigi kinnisvara juhtimissüsteemi parandamiseks. Viidi läbi analüüs RKAS-i tegevusvormi kohta ja HOPE projekti raames töötati välja riigi kinnisvarajuhtimise kontseptsioon. Nende kahe uuringu tulemuste abil kujundas rahandusministeerium seisukohad:
- valitud RKAS-i mudeliga tuleb jätkata, kuid parandada tuleb RKAS-i kui kompetentsikeskuse juhtimist.
- riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine peab olema süsteemsem ja paindlikum.
Valitsus toetas neid seisukohti ja andis vajalikele muudatusettepanekutele rohelise tule.
Riigi kinnisvarareform puudutab 2,2 miljonit ruutmeetrit riigiasutuste (valitsusasutuste ja hallatavate asutuste) hoonestatud kinnisvara, mille hulka kuuluvad:
- vanglad, kohtud.
- politsei-, pääste ja piirivalve hooned.
- riigi koolid (kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid, riigigümnaasiumid).
- muuseumid, arhiivid, bürood.
Kaitseministeerium, Välisministeerium ja mitmed põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu, Riigikohus, Presidendi kantselei) haldavad oma kinnisvara ise, ülejäänud ministeeriumid on valdavalt üle läinud RKAS-ilt teenuste ostmisele.
Riigi kinnisvarareform ei puuduta:
- riigi sihtasutuste hooneid (0,8 miljonit ruutmeetrit - teatrid, muuseumid, haiglad) ja
- avalik-õiguslike juriidiliste isikute hooneid (0,6 miljonit ruutmeetrit - ülikoolid, rahvusooper, rahvusraamatukogu, rahvusringhääling).
- kohalike omavalitsuste hooneid, mida on Riigikontrolli hinnangul 5,6 miljonit ruutmeetrit.
Riigi kinnisvararegister annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast ja tehingutest. Register koondab andmed maakatastrist, kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja teistest registritest. Registris toimub riigile kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine enne riigi omandis oleva vara võõrandamist või kasutamiseks andmist. Ministeeriumi eestvedamisel jätkub portaali arendus ning eelolevatel aastatel on plaanis luua ühtne riigi kinnisvara infosüsteem, mis annab ülevaate ka riigi kinnisvara kuludest ning kasutusest ja toetab kinnisvara juhtimise otsuseid.
Kontakt riigi kinnisvara küsimustes
Eve Murumaa - riigivara osakonna analüütik
+372 611 3561, [email protected]
Viimati uuendatud 28.07.2020