Rahandusministeerium esitas kooskõlastamiseks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu

Magustatud joogi maksu eesmärk on mõjutada tervisekäitumist, motiveerides tootjaid lisama jookide retseptidesse vähem suhkrut ning tarbijaid eelistama väiksema suhkrusisaldusega jooke.

Eelnõu kohaselt on plaanis maksustada suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.
 
Maksumäärad on algselt plaanitutest väiksemad:
  • 0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 g / 100 ml kohta;
  • 0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml;
  • 0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.
  • Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale.
  • Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.
Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega  jookide maksumäära ajatamist.
 
Ajatatud määrad:
  • 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;
  • 2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;
  • 2020. a 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.
Näited:
  • 1,5-liitrine maitsestatud vesi võib kallineda veidi üle 22 protsendi, 2-liitrine koolajook üle 50 protsendi.
  • Mõju hindadele sõltub müüdava pudeli suurusest ning müügikohast. Üldjuhul on väiksema suurusega pudeli jaemüügi hind liitri kohta kõrgem kui suuremal pudelil ning mida kõrgem on liitri hind, seda väiksem on maksu mõju. Sõltuvalt müügikohast võib olla kaubanduslik juurdehindlus erinev ning mõjutada oluliselt toote müügihinda.
Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite jms tootmiseks.
 
2018. aastal oodatakse eelarvesse maksutulu kuni 15 miljonit eurot. Eelarvemõju hindamisel on kasutatud vastavate jookide tarbimisstatistikat ning rahvusvahelist kogemust tarbimiskäitumise muutumisel.
 
Magustatud jookide või erinevate magustatud toodete maks kehtib paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Lätis, Soomes, Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, ja kokku kümnes OECD riigis. 2018. aastast on otsustatud maks kehtestada Suurbritannias ja Iirimaal.
                                                                                                                                                                                                                                           
Eelnõu ettevalmistamise perioodil kohtuti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Karastusjookide Tootjate Liidu esindajatega, et leida osapooli rahuldav lahendus. Eelnõu koostamisel on arvestatud nende ettepanekutega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Karastusjookide Tootjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Riigikogu liikmele Aivar Sõerdile.
                                                                                                                                                                        
Taust:
 
21.04.2017
 
Liisi Poll 
Avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3049 | 578 31881
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn