Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank; NIB)

Põhjamaade Investeerimispank on mitmepoolne finantsinstitutsioon, mille omanikud on kaheksa riiki: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi ning alates 1. jaanuarist 2005 ka Eesti, Läti ja Leedu.

NIB rahastab nii riiklikke kui erasektori projekte nii põhjamaades kui ka mujal, kokku ligi 40 riigis. Umbes 22% laenudest antakse väljaspool põhjamaid teostatavatele projektidele. Pank finantseerib maksimaalselt kuni poole projekti maksumusest, nii et klient peab kasutama ka teiste pankade laene või muid vahendeid. NIB ei anna toetusi ega sooduslaene, vaid ainult turutingimustega pikaajalisi laene, mille tagasimakseperiood on 5 kuni 15 aastat.

Põhjamaades finantseerib NIB peamiselt tööstussektori projekte, näiteks aitab investeerida tootmisseadmetesse või toetab riikidevahelist firmade ülevõtmist. NIB rahastab ka keskkonna, infrastruktuuri ning uurimus-ja arendustöö projekte.
Väljaspool Põhjamaid rahastab NIB projekte, mis on laenajariigi ja põhjamaade ühishuvides. Peamiselt lähevad laenud infrastruktuuri parandamiseks, eriti energeetika ja transpordi sektorisse. Keskkonnaalaste ja telekomisektori investeeringute maht on viimastel aastatel tõusnud. Balti riikides läheb suur osa laenudest erasektorile.

Põhjamaade Investeerimispanga üldised eesmärgid on:

  • edendada jätkusuutlikku majanduskasvu põhjamaades ja naaberpiirkondades Rõhk on infrastruktuuril ja keskkonnal;
  • edendada väike- ja keskmiste ettevõtete sektorit;
  • muuta põhjamaade ettevõtlus rahvusvahelisemaks.

Panga jaoks on väga prioriteetsed keskkonnainvesteeringud Balti mere ja Barentsi mere ümbruses, arvestades, et keskkonnaprobleemid nendes piirkondades levivad ka põhjamaadesse. 2001. aastal loodi NIBi ja EBRD eestvedamisel Põhjadimensiooni Keskkonnapartnerluse programm (Northern Dimension Environmental Partnership, NDEP), mis tegeleb hädavajalike keskkonnainvesteeringutega peamiselt Loode-Venemaal ja milles osalevad ka Maailmapank, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Komisjon ja mitmed Euroopa riigid individuaalselt.


NIBi Struktuur

Põhjamaade Investeerimispank asutati 1976. aastal ja on oma tegutsemisaja jooksul rahastanud üle 1000 projekti. NIBi peakorter asub Helsingis, asutusel on umbes 150 töötajat.

Panka juhib direktorite nõukogu (Board of Directors), kuhu kuulub igast liikmesriigist 2 esindajat. Nõukogu kohtub 8 korda aastas ja võtab vastu laenude ja administratiivküsimustega seotud otsuseid. Eestist on NIB direktorite nõukogu liige  Madis Üürike ja aseliige Merle Wilkinsoni.

NIBi tegevust korraldab president ja kolm asepresidenti.

NIBi laenamistegevus on jagatud kahe osakonna vahel: põhjamaade-sisesed laenud ja rahvusvahelised laenud.

Panga omandiõigus jaguneb vastavalt iga riigi SKP osakaalule järgmiselt: Rootsile kuulub 36,7%, Taanile 21,3%, Norrale 19,1%, Soomele 18,5%, Leedule 1,6%, Lätile 1,1%, Islandile 0,9% ja Eestile 0,7%.


Põhjamaade Investeerimspank ja Eesti

1994. aastal kirjutati alla koostöö raamleping Eesti Vabariigi ja NIB vahel. NIB alustas oma tegevust Eestis erasektoris 1995. aastal. Suuremad projektid on laen AS Eesti Energiale, 60 miljonit EUR ja AS Tallinna Sadamale, 40 miljonit EUR (mõlemad allkirjastati 2002.a.). Suuremad projektid olnud ka AS Kemivesi (NIB-i 10% otsekapitali osalus), Kunda Tsement (kaasfinantseerimisel IFC-ga), Kreenholmi Manufaktuur (erastamise ja ümberkorraldamise finantseerimiseks). 2007. aastal said laenu AS Fortum Tartu (40 milj EUR); Tallinna Trammi ja Trollikoondis AS (18 milj EUR) ning Tallinna Lennujaam AS (22 milj EUR). 2008 Eesti ettevõtted NIBist laenu ei taotlenud. 2009. aasta alguses on AS Tallinna Vesi võtnud laenu kanalisatsiooni ja jäätmete realiseerimiseks (20 milj EUR).

Ajalugu:

2001. aasta mais tegi Eesti peaminister Mart Laar kirja teel oma Soome kolleegile Paavo Lipponenile ettepaneku arutada NIB osanike ringi laiendamist Baltimaadega. 29.-30. juunil 2003 toimunud põhjamaade peaministrite kohtumisel Rootsis, Harpsundis, lepiti kokku ettepaneku tegemine panga laienemise kohta kolme Balti riiki. Põhjamaade ja Balti riikide peaministrite ühisel kohtumisel 26.-27. oktoobril 2003. a kinnitasid Balti riikide peaministrid oma soovi Põhjamaade Investeerimispangaga ühineda ning Põhjamaade peaministrid võtsid vastu panga laienemise otsuse. Laienemislepingule kirjutati alla 11. veebruaril 2004 Helsingis. Baltimaade liikmestaatus jõustus 1. jaanuaril 2005.

Eesti osalus NIB-is on 0,7% omakapitalist ehk 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit eurot moodustaks sissemakstav kapital (paid-in capital) ja 8 miljonit eurot reservi makstav raha. Mitte-sissemakstav kapital (callable capital) moodustab ca 30 milj eurot. Sissemakstav kapital maksti ajavahemikus 2005-2007, reservimakseid tehakse ajavahemikus 2008-2011.


NIB kodulehekülg: http://www.nib.int/home