Tulumaks

Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on kalendriaasta ja maksuvaba tulu suurendatakse järk-järgult järgmise nelja aasta jooksul. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu järgnevalt:

  aastas (EUR) kuus (EUR)
2016 2040 170
2017 2160 180
2018 2280 190
2019 2460 205

Selleks, et maksumaksja palgalt või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetaks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul kohe arvesse, tuleb väljamakse tegijale esitada (vabas vormis) kirjalik avaldus.

Lapsevanemal või lapse ülalpidajal on võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu (1848 eurot) alates teisest lapsest, kui lapsel endal maksustatavat tulu ei ole või kui see on maksuvaba tulu summast väiksem.

Lisaks sellele kehtib täiendav maksuvaba tulu pensionile (2700 eurot) ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisele (768 eurot). Pensioni saaja ei pea pensionile ettenähtud täiendava maksuvaba tulu arvesse võtmiseks avaldust esitama. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise puhul tuleb täiendava maksuvaba tulu arvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus.

Tulumaksuseaduse §-id 25–28 näevad lisaks maksuvabale tulule ette ka muid mahaarvamisi, millega on võimalik oma tulumaksukohustust vähendada. Tulumaksuseaduse §-des 25-27 nimetatud mahaarvamised kehtivad eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste suhtes. Neid kulusid võib maha arvata kuni 1200 eurot, kuid samas mitte rohkem kui 50% ulatuses sel maksustamisperioodil saadud Eestis maksustatavast tulust. Lisaks võib 15% ulatuses, kuid mitte enam kui 6000 eurot maha arvata täiendava kogumispensioni süsteemi (nn III samba) sissemaksed. Kui III samba sissemakseid on inimese eest tasunud ka tema tööandja, võib maksumaksja sissemaksed tulust maha arvata eelnimetatud piirmäärade tööandja poolt kasutamata ulatuses.

Alates 2017. aastast tekib madalapalgalistel töötajatel ja teenistujatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada tagasimakse kuni tema poolt eelmise aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses. Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega 2016. aasta kohta. Tagasimakset saab taotleda vähemalt 18 aastane isik, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul ning kelle aastane tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) ettevõtlustulu arvestatakse kassapõhiselt – saadud tulu ja tehtud kulud võetakse arvesse tulu saamise või kulu tegemise aastal. Ettevõtlustulust saab ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata vaid äriregistris või lepinguriigi registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Lisaks dokumendiga tõendatud kuludele võib FIE, kes on saanud tulu omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste või oma kinnisasjalt saadud metsamaterjali müügist, sellest tulust täiendavalt maha arvata 2877 eurot.

Suuremateks investeeringuteks saab FIE vahendeid koguda nn erikontole, millele kantud tulu maksustatakse alles siis, kui raha erikontolt välja võetakse. Ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Füüsilise isiku tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. Tuludeklaratsioon tuleb esitada 31. märtsiks. Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksumaksja tulult on aasta jooksul tulumaks korrektselt kinni peetud ja maksumaksja ei soovi teha tulust mahaarvamisi. Kui tuludeklaratsiooni alusel selgub tulumaksu juurdemaksmise vajadus, tuleb juurdemakse teha sama aasta 1. juuliks. Hilisem tähtaeg on ette nähtud maksumaksjale, kes deklareeris ettevõtlustulu või sai kasu vara võõrandamisest – sel juhul tuleb juurdemakse teha 1. oktoobriks. Enammakstud tulumaksu tagastab Maksu- ja tolliamet hiljemalt samadeks kuupäevadeks.

Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust niisiis ei teki. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.

Residendist äriühing maksab tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
Lisaks maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Maksustatava kasumi suurust võivad mõjutada ka omavahel seotud ettevõtjate vahelistes tehingutes kasutatavad siirdehinnad.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused maksavad tulumaksu üldjuhul vaid siis, kui teevad oma põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid.

Töötajate erisoodustustelt maksab maksud tööandjast juriidiline isik (või füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus). Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale või teenistujale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku suhtega teenuse osutamiseks. Kuna sisuliselt on tegemist töötaja palgatuluga, tasutakse erisoodustustelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu.
 
Maksustamisperiood on juriidilistel isikutel kalendrikuu. Tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
 
Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 20%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (dividendid, kingitused ja annetused, ettevõtlusega või põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Sellisel viisil netosummalt arvutatud tulumaksusumma võrdub 20%-ga brutotulust. Sama metoodikat kasutatakse erisoodustuste tulumaksu arvutamisel.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel nagu Eesti äriühingut st alles püsivale tegevuskohale omistatud kasumi jaotamisel. Ülejäänud mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse §-de 29–31 kohaselt ja erinevalt Eesti residentidest on mitteresidentide maksustatava tulu liikide loetelu seaduses lõplik. Mitteresidendi Eestis saadud tulu, mida tulumaksuseadus ei nimeta, Eestis ei maksustata.

Lisaks tulumaksuseadusele reguleerivad mitteresidentide Eestist saadud tulu ja ka Eesti residentide välismaal saadud tulu maksustamist riikidevahelised maksulepingud. Alus tulu maksustamiseks peab olema tulumaksuseaduses, kuid maksuleping võib ette näha seadusest sätestatust maksumaksja jaoks soodsama olukorra kas madalama tulumaksumäära või maksuvabastuse näol.