Siit leheküljelt leiate tähtsamad Eesti Vabariigis koostatud majanduspoliitilised arengukavad. Olulisim makromajanduspoliitiline strateegiadokument on konvergentsiprogramm (convergence programme, CP).
Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kiireks majanduskasvuks, mis toob kaasa heaolu suurenemise ja reaalse konvergentsi Euroopa Liiduga. Stabiilse majandusarengu eeltingimuseks on makromajandusliku stabiilsuse ning sise- ja välistasakaalu tagamine. Eesti senine majandusareng on olnud soodne ning seda on ka lähituleviku väljavaated. Samas on ilmnenud mõningad tasakaalustamatused ja riskid, millega tuleb tegeleda. Hetkel on meie riskid majanduskeskkonnas seotud kiire kinnisvaraturu ja laenukasvuga viimastel aastatel ning suure jooksevkonto puudujäägiga. Tasakaalustamatuste vähendamine ja reaalse konvergentsi kiiruse hoidmine sõltub Eesti konkurentsivõime säilimisest. Oluline on säilitada soodus ettevõtluskeskkond ja majanduse paindlikkus.
Valuutakomitee süsteemi tingimustes on peamine vahend majanduse mõjutamiseks ja tasakaalulist majandusarengut ohustavate riskide ohjamiseks eelarvepoliitika. Meil on vaja kohendada oma maksusüsteemi ning kujundada eelarve kulude pool ümber nii, et see toetaks senisest veelgi enam majandusarengut – s.t suunata maksustamist rohkem tööjõult tarbimisele ning pöörata kuludes suuremat tähelepanu investeeringutele. Lisaks tuleb tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus rahvastiku vananemise tingimustes. Stabiilse majanduskeskkonna tagamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ongi kolm valdkonda, millele Eesti oma makromajanduspoliitikas lähiaastatel keskendub.
Vabariigi Valitsuse eesmärk on saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union, EMU) täisliikmeks niipea kui võimalik, et kiirendada pikaajalist majandusarengut ja suurendada monetaarstabiilsust. Sellest tulenevalt on Eesti ühinenud vahetuskursimehhanismiga ERM II (exchange rate mechanism), säilitades ühepoolse kohustusena senise valuutakomitee süsteemi koos fikseeritud vahetuskursiga.
Ühisraha euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti täitma EL Maastrichti lepinguga sätestatud konvergentsikriteeriumid riigirahanduse, hinnastabiilsuse, intressimäärade ja vahetuskursi stabiilsuse kohta. Selleks, et täita Maastrichti kriteeriume, jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist ning väldib ülemääraseid administratiivseid hinnatõuse.
Valitsuse keskpika perioodi eelarve eesmärk (medium-term budgetary objective, MTO) on hoida valitsussektori eelarve vähemalt tasakaalus. Konservatiivne fiskaalpoliitika tagab valitsussektori võlakoormuse püsimise madalal tasemel, mis on omakorda üheks eelduseks riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkuse tagamisele.
Igal aastal tasakaalus eelarve koostamine võib teatud tingimustel tähendada eelarvepoliitika protsükliliseks muutumist, kuid nominaalse tasakaalueesmärgi seadmine on ennast Eesti jaoks õigustanud, kuna struktuursed muutused majanduses on olnud suured ning need ei ole võimaldanud hinnata piisava usaldusväärsusega majandustsüklit ega ka eelarve tsüklilist positsiooni. Lähiaastatel on Valitsusel kavas jätkata iga-aastase vähemalt tasakaalus eelarve reegliga.
Kontaktisik:
Andrus Säälik
Rahandusministeerium
Makromajanduspoliitka osakond
tel 611 3037
e-post: Andrus dot Saalik at fin dot ee
