Maailmapank (World Bank; WB)

Refereeritud tihti ka “the World Bank”, “the Bank”, koosneb IBRD¹-st ja IDA²-st (vt allpool). Maailmapanga Grupi moodustavad 5 institutsiooni: IBRD, IDA, IFC³, MIGA⁴ ja ICSID⁵.

Maailmapank (edaspidi Pank) on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Bretton Woods’is USA’s, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods’i institutsioonidena.IBRD’l on kokku 185 liikmesriiki, IDA’l 167, IFC’l 179, MIGA’l 172 ning ICSID’il 143. 

Panga eesmärgiks on eelkõige vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine ja selleks pakutakse madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Maailmapank on maailma olulisemaid arenguriike abistavaid institutsioone, kelle arengupoliitiliste eesmärkide aluseks on ÜRO aastatuhande tippkohtumisel 2000. aastal 189 riigi poolt vastu võetud nn Aastatuhande arengueesmärgid (Millenium Developemnt Goals, MDG), millega sätestati konkreetsed sihid aastaks 2015: vaesuse vähendamine poole võrra, ühtse põhihariduse saavutamine, HIV/AIDS-i vastane võitlus, laste suremuse vähendamine, põhihariduse ning keskkonna säästmise tagamine.

Eesti ja Maailmapank

Eesti on Maailmapanga Grupi organisatsioonide IBRD, IFC, MIGA, ICSID liige alates 1992 ja IFC liige alates 1993. aastast. Maailmapanga Gruppi kuuluva Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) liikmeks sai Eesti 2008. aasta oktoobris.

Kuni 1. juulini 2001 oli Pangal esindus Tallinnas, mis suleti Eesti vähese laenamise ja riigi hea majandusarengu tõttu. Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni, mille alla Eesti kuulub, juhtimine toimub Varssavi kontorist.

Viimase laenu võttis Eesti Maailmapangalt aastal 2000 ja ei ole seejärel panga abi enam vajanud. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ning soovib tulevikus aktiviseerida oma tegevust doonorina.

Maailmapanga struktuur

Maailmapanga struktuuris on kõrgeimaks võimuorganiks juhatajate nõukogu (Board of Governors), kus igal liikmesriigil on oma esindaja ehk juhataja (governor) – tavaliselt rahandusminister. Kaks korda aastas (aprillis ning septembris) toimub Maailmapanga ning IMF⁶ ühine kohtumine, millest septembris toimuv on juhatajate nõukogu kohtumine. Kevadine kohtumine toimub alati Washingtonis. Sügisel toimuv nn aastakohtumine toimub roteeruvalt nii Washingtonis kui igal kolmandal aastal mõnes Maailmapanga liikmesriigis (2006. a sügisel Singapuris, 2007 ja 2008.a taas Washingtonis). Sügisel toimuvatel aastakoosolekutel osalevad rahandusministeeriumi, välisministeeriumi ning Eesti Panga esindajad (IMF küsimused).

Maailmapanga alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu (Executive Board), kuhu kuulub hetkel 24 direktorit (2008. aasta oktoobris toimunud aastakoosolekul otsustati lisada ka Sahara-aluse Aafrika esindaja jaoks üks koht). Maailmapanga suurematel liikmesriikidel on oma esindaja ehk direktor. Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade (constituency) poolt.

Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. Eesti kuulub koos põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island) ning Baltimaadega ühte Põhja-Balti valijaskonda. Valijaskonda esindab direktor, kes töötab Maailmapanga peakorteris Washingtonis koos teisi valijaskondi esindavate direktoritega moodustades Panga direktorite nõukogu. Põhja-Balti valijaskonna direktor 2009-2012 on rootslanna Anna Brandt. Valijaskonna direktorit teenindab kontor Washingtonis, kus töötavad valijaskonda kuuluvate riike esindavad nõunikud. Eestit esindab valijaskonna kontoris kuni 2009. aasta lõpuni Ülle Lõhmus.

Maailmapanga Põhja-Balti valijaskonna kohtumisi toimub igal aastal kolm (veebruaris, märtsis ning septembris). Kohtumised viiakse läbi valijaskonna liikmesriikide poolt ning need toimuvad rotatsiooni korras iga kord erineva riigi pealinnas. 2005. aasta märtsi lõpus toimus valijaskonna kohtumine esmakordselt Balti riikidest Tallinnas, järjekorras teine valijaskonna kohtumine Tallinnas toimus 2008. aasta märtsi lõpus. Rotatsiooniskeemi järgselt korraldab Eesti järgmise kohtumise 2010. aasta septembris Valijaskonna kohtumiste eesmärgiks on aastakoosolekute ettevalmistamine ning seisukohtade kujundamine Panga päevakorras olevates küsimustes.

Rahandusministeeriumi roll

Eestis vastutab Maailmapanga temaatika koordineerimise eest rahandusministeerium. Maailmapanga kuberneriks on rahandusminister ning Maailmapanga asekuberneriks on välissuhete asekantsler. Mõlemal on õigus esindada Eesti seisukohta ning osaleda hääletamisprotsessis.

Maailmapanga teemadega on kursis (läbi vastava elektroonilise listi liikmelisuse) ka Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna arengukoostöö büroo.

Maailmapanga seos IMF ja ÜRO’ga

Maailmapanga grupp on ÜRO sõltumatu agentuur, mis töötab väga tihedas koostöös teise ÜRO sõltumatu agentuuri, Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Maailmapanga ja IMF asutamiskonverentsil Bretton Woods’is 1944.a oli mõlema agentuuri loomise eesmärgiks parandada rahvusvahelist majandusolukorda peale Teist maailmasõda. Maailmapanga gruppi saavad kuuluda vaid riigid, kes on IMF liikmed.

Peamised Maailmapanga grupi ja IMF erinevused on järgmised:

• Maailmapanga grupp laenab vaid arengu- või üleminekumajandusega riikidele, samal ajal kui IMF teenuseid ja ressursse saavad kasutada kõik liikmesriigid olenemata nende rikkusest/vaesusest;
• IMF laenud on peamiselt lühiajaliste majandusprobleemide lahendamiseks; need pakuvad üldist toetust riigi maksebilansile ning rahvusvaheliste reservidele samal ajal kui riik pingutab oma probleemide lahendamiseks. Maailmapanga grupi vaateväljas on peamiselt pikaajalisemad probleemid; otsitakse võimalusi integreerida riike laiemasse maailma majanduspilti ning toetada majanduslikku arengut mis aitab vähendada vaesust;
• IMF keskendub maailmamajanduse makromajanduslikule tegevusele ning samuti makromajandusliku ning finantssektori poliitikale. Maailmapanga grupi tegevus laieneb riigi majanduse spetsiaalsetesse sektoritesse ning sisaldab ka spetsiifilisi arenguprojekte ning laiemaid strateegilisi teemasid.

Maailmapanga projektid Eestis

Maailmapanga viimane (transpordi)laen Eestile kiideti heaks 2000. aasta märtsis ning sellega rahastati Tallinn-Tartu maantee moderniseerimist. Projekti eesmärgiks oli vähendada transpordikulusid, parandada teede turvalisust, tugevdada teedevalitsust, parandada kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid.

Nr	Projekti nimi	IBRD/IDA miljonit USD	Staatus	Heakskiitmise aeg
1	Transport project (Tallinn-Tartu- Luhamaa)	25	suletud	16.03.2000
2	Agriculture project	15.3	suletud	05.03.1996
3	Haapsalu & Matsalu bays Environment project	2	suletud	20.04.1995
4	Health project	18	suletud	19.01.1995
5	Financial institutions development project	10	suletud	18.10.1994
6	District heating rehabilitation	38,4	suletud	26.05.1994
7	Highway maintenance project	12	suletud	12.05.1994
8	Rehabilitation loan project	30	suletud	01.10.1992
	Total	150,7
9	Health sector development	21 (forecast)	loobutud	N/A

Does not reflect any cancellations. Excludes grant financing.
Allikas: http://web.worldbank.org/external/default/main?menuPK=301108&pagePK=141143&piPK=399272&theSitePK=301074


Eesti osalus ja hääleõigus Maailmapanga Grupi organisatsioonides

Maailmapanga Gruppi kuuluvad organisatsioonid: IBRD, IFC, IDA, MIGA ja ICSID. Eesti on IDA liige alates 2008. aasta oktoobrist. ICSID liikmeks saavad kõik riigid, kes on IBRD liikmed ning kirjutavad alla vastavale konventsioonile.

	Kogu sissemakse/osalus/aktsiad		Hääleõigus
Organisatsioon	Kogus	% tervikust	Häälte arv	% tervikust
IBRD	92,3 milj USD	0,06	1173	0,07
IFC	1,434 milj USD	0,06	1684	0,07
MIGA	1,15 milj SDR’i = 1,725 milj USD	0,07	392	0,18
IDA

Allikas: WB koduleht


Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA)

IDA, mis asutati 24. septembril 1960. aastal, missiooniks on aidata kõige vaesemate riikide valitsusi vaesuse vähendamisel. IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USA dollari aastas⁷, soodustades sellega majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist. IDA toetus aitab riikidel saavutada 2000. aastal ÜRO peaassambleel kokkulepitud aastatuhande arengueesmärke (ingl k Millennium Development Goals⁸).

IDA liikmeks võivad astuda kõik riigid, kes on panga liikmed. Eesti sai panga liikmeks 1992. aastal. Samal aastal ja sama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 22. aprilli otsusega volitati Vabariigi Valitsust astuma IDA liikmeks, kuid tõenäoliselt rahalistel kaalutlustel otsustati IDA-ga liitumine edasi lükata. Eesti praegust arengut arvestades on ühe paremini toimiva ja tõhusama maailma vaesemate riikide abistamisega tegeleva organisatsiooniga liitumine võimalik.

Vabariigi Valitsuse 2007. aasta 16. veebruari korralduse “Läbirääkimiste alustamine Eesti Vabariigi liitumiseks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga ja osalemiseks selle 15. rahastamis¬voorus” alusel saatis välisminister IDA asepresidendile assotsiatsiooniga liitumise sooviavalduse. Seejärel algasid Rahandusministeeriumi ja IDA läbirääkimised liitumistingimuste üle ning pärast kokkuleppele jõudmist edastas IDA asepresident Eesti liitumissoovi IDA tegevdirektoritele heakskiitmiseks. Direktorid kiitsid Eesti liitumissoovi 2007. aasta 15. juuni otsusega (IDA/R2007-0178) heaks ning saatsid selle omakorda edasi IDA juhatajate nõukogule (ingl k Board of Governors) otsustamiseks. Juhatajate nõukogu kiitis 2007. aasta 30. juulil (otsus nr 215) Eesti liitumissoovi ja -tingimused heaks.

Eestist sai 11. oktoobril 2008. aastal IDA 186-s liikmesriik.


Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC)

IFC soodustab jätkusuutlikku majanduskasvu arengumaades, mille jaoks finantseerib erasektori investeeringuid ning pakub nõuandeteenust ettevõtetele ja valitsustele. IFC aitab uute turgude ettevõtetel ja finantsinstitutsioonidel luua uusi töökohti, tekitada maksutulu, parandada ettevõtete üldjuhtimist ning keskkonnaalast tegevust. IFC eesmärgiks on parandada elutingimusi, eriti inimestel, kes vajavad seda kõige enam.

Eesti sai IFC liikmeks 1993. aastal.

---

¹ Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (The International Bank for Reconstruction and Development). Loodud: 1945; Liikmesriike: 185 (2009); http://www.worldbank.org/ibrd; Laenab keskmise sissetulekuga ning krediidivõimelistele madala sissetulekuga riikide valitsustele. Pakub laenu, garantiid, analüütilist ning nõuandeteenistust.
² Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (The International Development Association). Loodud: 1960; Liikmesriike: 168 (2009); http://www.worldbank.org/ida; Pakub intressivabasid laene (krediiti) kõige vaesemate riikide valitsustele.
³ Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (The International Finance Corporation). Loodud: 1956; Liikmesriike: 181 (2009); http://www.ifc.org; Toetab majandusarengut läbi erasektori arendamise. Laenab otse arenguriikide erasektorile, reeglina vajamata valitsuste garantiisid. IFC pakub klientidele investeeringuid omakapitali, pikaajalisi laene, laenugarantiisid, riskijuhtimise tooteid, nõuandeteenistust jms.
⁴ Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse Keskus (The Multilateral Investment Guarantee Agency). Loodud: 1988; Liikmesriike: 173 (2009); http://www.miga.org; Pakub garantiid arenguriikidesse investeerijaile mittekaubanduslike riskide poolt põhjustatud kaotuste vastu. Julgustab välisinvesteeringuid arenguriikides pakkudes välisinvestoritele mittekaubanduslike riskide garantiid (nagu näiteks vara sundvõõrandamise, valuuta mittekonventeeritavuse ning rahaülekannete piirangute, sõja ning tsiviilhäirete, lepingute rikkumise jmt poolt põhjustatud kaotuste vastu.) MIGA liikmeks võivad saada kõik Maailmapanga liikmed.
⁵ Rahvusvaheline Investeerimisvaidluste Lahendamise Keskus (The International Centre for Settlement of Investment Disputes). Loodud: 1966; Liikmesriike: 155 (2009); http://www.worldbank.org/icsid; Aitab julgustada välisinvesteeringuid pakkudes rahvusvahelisi võimalusi lepitada ning vahendada investeeringuvaidlusi, seega soodustada vastastikuse usalduse atmosfääri tekkimist riikide ja välisinvestorite vahel. ICSID on autonoomne rahvusvaheline organisatsioon, millel on siiski väga tihe seos Maailmapangaga. Kõik ICSID liikmed on ka Maailmapanga liikmed. ICSID sekretariaadi kulud kaetakse Maailmapanga eelarvest.
⁶ IMF – Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund). 
⁷ 2008. aastaks kehtestatud ülempiir.
⁸ http://www.un.org/millenniumgoals/