Aktuaalset: Vabariigi Valitsus on vastu võtnud kuus korraldust, millega suunatakse vähem kui 40 miljonit eurot kasutamata saastekvoodi müügist laekunud raha kohalike omavalitsuste objektidele. Nendes pakettides on kokku 236 kohaliku omavalitsuse üksuse objekti (eelnõud on lehekülje all). 31. detsembriks esitatud uued objektid on lisatud koondnimekirja ja osa neist on VI paketiga rahastamisotsuse saanud.
Arvestades juba välja valitud objektide hulka ning ostjate seatud nõudeid teostada investeeringud 2012. a lõpuks, on uute KOV objektidest koosnevate pakettide koostamine vähe tõenäoline. Võimalusel taotletakse uute pakettide koostamist pikema tähtajaga.
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel saadud vahendite kasutamiseks koostatakse rahandusministri määrus:
RM 04.02.2011 määrus nr 5 (VV 2.12.2011 korraldus nr 460 alusel)
RM 11.02.2011 määrus nr 7 (VV 9.12.2011 korraldus nr 464 alusel)
RM 16.03.2011 määrus nr 14 (VV 20.01.2011 korraldus nr 21 alusel)
RM 07.04.2011 määrus nr 20 (VV 17.02.2011 korraldus nr 61 alusel)
RM 25.04.2011 määrus nr 24 (VV 3.03.2011 korraldus nr 105 alusel)
RM 25.04.2011 määrus nr 23 (VV 3.03.2011 korraldus nr 106 alusel)
Taustinfo
Eesti osaleb rahvusvahelise kliimamuutuse raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel toimivas heitmekvoodi kauplemissüsteemis. Kauplemisest saadud tulu on oma olemuselt ühekordne tulu, mida saab võtta kasutusele aastail 2010–2012. Tegemist on sihtotstarbeliste vahenditega, mida tohib kasutada üksnes kasvuhoonegaaside (edaspidi CO2) heitkoguste vähendamisele suunatud projektide ja toetusmeetmete rahastamiseks.
Üldjuhul soovivad kvoodiostjad fikseerida vahendite kasutamise tingimused või konkreetsed energiasäästlikumaks muudetavad objektid. Et rahastamiseks oleks võimalik esitada ka kohaliku omavalitsuse üksuste objekte, on Rahandusministeeriumile esitatud objektidest koostanud informatiivne koondnimekiri. Nimekirjas on 201 KOVi 866 objekti hinnangulise investeeringumahuga 219 miljonit eurot (nimekiri on allalaaditav lehekülje lõpust). Sellest summast 63% on koolid ja lasteaiad, 26% kultuuri-, 7% sotsiaal- ja 4% muud objektid. Keskmine investeeringukulu esitatud objekti kohta on 254 tuhat eurot. Nimekirjas olemine ei taga rahastamist.
OLULINE: CO2 rahaga ei tohi asendada omavalitsuse eelarves kavandatud kulusid. Seega ei tohi CO2 vahenditest rahastatavad töid olla eelnevalt planeeritud rahastada muudest allikatest.
Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2010.a kabineti istungil heaks kiidetud objektide valikukriteeriumid:
a) CO2 sääst – objektid jaotati mahult kolme võrdsesse gruppi (A, B, C) vastavalt ühe mln krooni investeeringu kohta eeldatavasti kokkuhoitavale CO2 kogusele. Objektid energiasäästuga üle 8,1t ühe mln krooni kohta on määratud A gruppi, energiasäästuga alla 4,2t ühe mln krooni kohta on määratud C gruppi ning vahepealsed objektid B gruppi. Kriteerium on kooskõlas heitmekvoodi kauplemissüsteemi eesmärgiga tagada investeeringute tulemusel võimalikult suur CO2 sääst. Kulude ja CO2 säästu osas tuginetakse KOVde esitatud andmete alusel kujunenud Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) lõpphinnangule. Hinnangud on antud konservatiivselt ja üldistele näitajatele tuginedes, võttes arvesse tehtavate tööde iseloomu ja kasutatava energia CO2 emissiooni. CO2 emissiooni arvutamisel on kasutatud TTÜ Eesti Energeetika Instituudi (autor Inge Roos) arvestatud CO2 eriheiteid kütuste põletamisel sõltuvalt kütuse liigist. Kaugkütte osas on arvestatud trassi kadudega 20%.
b) Kasusaajate arv – haridus- ja kultuuriobjektid jaotati eraldi mahult kolme võrdsesse gruppi (A, B, C), võttes aluseks kasusaajate arvu investeeritud ühe mln krooni kohta. Haridusobjektide puhul on objektid rohkem kui 45 kasusaajaga ühe mln krooni kohta määratud gruppi A, vähema kui 19 kasusaajaga ühe mln krooni kohta gruppi C ja vahepealsed objektid gruppi B. Kultuurivaldkonnas on objektid rohkem kui 53 kasusaajaga ühe mln krooni kulu kohta määratud gruppi A, vähema kui 20,77 kasusaajaga ühe mln krooni kohta gruppi C ja vahepealsed objektid gruppi B. Sotsiaalvaldkonna objektid määrati kõik gruppi A. Kriteeriumi eesmärk on vahendeid suunata võimalikult paljude kasusaajateni ja seeläbi tagada avaliku teenuse osutamise kvaliteedi maksimaalne tõus. Kasusaajate arvu osas on aluseks võetud KOVide esitatud andmed. Kulude osas on arvestatud RKAS hinnanguid.
c) Regionaalsed piirsummad – 50% on jaotatud 5 regiooni (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise üksuste järgi NUTS III tasand) vahel võrdselt ning 50% jaotuse aluseks on regiooni elanike arv (tulemus ümardatud täisarvuni). Eeltoodust lähtuvalt on arvestuslikud piirsummad järgmised: Põhja-Eesti 30%, Lõuna-Eesti 23%, Kirde-Eesti 16%, Lääne-Eesti 16%, Kesk-Eesti 15%.
d) Järjekord – objektid järjestati eelnevalt toodud kriteeriumite alusel vastavalt CO2 emissiooni vähenemisele investeeritud mln krooni kohta.
Vajadusel kohendatakse kriteeriume vastavalt saastekvootide ühikute ostja soovidele või vajadustele.
Eelkirjeldatud kriteeriumide järgi grupeeritud objektide seast ostjale esitamisele minevate gruppide järjekord on järgmine (enne järgmisest grupist objekte ei valita, kui eelneva grupi objektid ei ole esitatud):
1) AA objektid (A CO2-sääst, A kasusaajad);
2) BA objektid (B CO2-sääst, A kasusaajad);
3) AB objektid (A CO2-sääst, B kasusaajad);
4) BB objektid (B CO2-sääst, B kasusaajad);
5) AC objektid (A CO2-sääst, C kasusaajad);
6) BC objektid (B CO2-sääst, C kasusaajad).
AA grupis on objekte kogusummas 52,5 mln eurot.
Valitakse igas regioonis järjekorras (kriteerium „d“ alusel) esimesel kohal olev objekt. Kui selle kulu ei mahu piirsummasse, võetakse samast regioonist järgmine sobiv objekt. Kui ühes regioonis saavad objektid otsa (või ei ole sealt võtta piirsumma sisse jäävaid), siis jaotatakse allesjääv summa teiste regioonide vahel samas proportsioonis. Gruppide BA ja AB objekte käsitletakse küll eelpool toodud eelistusjärjekorras (st BA enne AB-d), aga regionaalset jaotust arvestades. Kui mõne regiooni BA-objektid on kõik juba paketeeritud, siis selle regiooni osas jätkatakse regiooni koefitsiendi (st paketi tegemisel proportsionaalse kavandatava investeeringumahu) piires sama regiooni AB-objektidega. Regionaalsed piirsummad on arvestuslikud (suunavad) ning tegelik jaotus võib sellest erineda. Piirsummasid ei arvestata iga paketi kohta eraldi. CO2 säästu järgi gruppi „C“ või ärivaldkonda määratud objekte ei rahastata. „Muu“ valdkonna objekte rahastatakse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide loendi ammendumisel.
Välja valitud objektiga seotud abikõlblike tööde kogumaksumuse ja saavutatava CO2 kokkuhoiu hilisem täpsustamine ei mõjuta tehtud valikuid. Erandiks on juhud, kui CO2 säästu ei ole võimalik saavutada teostades töid ette nähtud vahendite piires.
Investeeringute meetme rakendamise põhietapid
1) Rahandusministeerium koostab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kriteeriumide alusel objektide paketi. Vajadusel täpsustab RKAS objektide andmeid;
2) koostöökokkulepete sõlmimine KOVide, Rahandusministeeriumi ja RKAS vahel investeeringutoetuse eraldamiseks KOVile tingimusel, et investeeringuteks vajalikke hankeid volitatakse riigihangete seaduse alusel tegema RKAS;
3) investeeringute detailse kava koostamine RKAS poolt koostöös KOViga;
4) investeeringute kava kinnitamine ja sellest lähtuvalt täpsustatud summas toetusotsuse tegemine Rahandusministeeriumi poolt;
5) projekteerimis-, ehitus-, omanikujärelevalve jm hangete korraldamine RKAS poolt kooskõlastatult KOViga;
6) KOV ja RKAS poolt kinnituste andmine Rahandusministeeriumile ehitustööde abikõlblikkuse ning esitatud arvete korrektsusele enne tööde teostajatele väljamaksete tegemist;
7) jooksva aruandluse ning hilisema aastaaruandluse jaoks vajaliku informatsiooni koondamine RKASi poolt ja esitamine Rahandusministeeriumile.
Korduma kippuvad küsimused
Kui eelneva info ja korduma kippuvate küsimuste läbi lugemise tulemusena on jäänud mõni küsimus vastamata, võib ühendust võtta: Andrus Jõgi (tel: 6 113 434, andrus dot jogi at fin dot ee) või Pirgit Lohk (tel 6 113 608, pirgit dot lohk at fin dot ee).
