Kohanimekorraldus

Kohanimekorralduse peaeesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Kõik ametlikud ja mitteametlikud kohanimed tuleb kanda riiklikusse kohanimeregistrisse.

Eesti kohanimekorralduse saab tinglikult jagada kolmeks:

  • riiklik kohanimekorraldus
  • teaduslik kohanimekorraldus
  • rahvusvaheline kohanimekorraldus

Riikliku kohanimekorraldusega tegeleb eelkõige Rahandusministeerium koostöös teadusasutuste, kohanimenõukogu ja Maa-ametiga. Riiklikku kohanimekorraldust reguleerivad õigusaktid, millega kehtestatakse kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve tegemise reeglid. Riikliku kohanimekorralduse eesmärgid on Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning aja- ja kultuurilooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Teadusliku kohanimekorraldusega tegeleb Eesti Keele Instituut, mis on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ning tellimuslike sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Olulist tööd eelkõige võrukeelsete nimede uurimisega teeb Võru Instituut. Olulise panuse valdkonda annavad ka Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis tegelevad keeleteaduse ja sealhulgas kohanimede valdkonna eriala õpetamisega ja teadustööga. 

Rahvusvaheline kohanimekorraldus toimub rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Eesti osaleb ÜRO kohanimeekspertide rühmas (UNGEGN – United Nations Group of Experts on Geographical Names). Töörühma eesmärk on rahvusvahelise sidususe huvides kindlate normitud kohanimede kasutamine. Selleks viiakse korrapäraselt läbi ÜRO kohanimekorralduskonverentse ja UNGEGN-i istungeid. Üle maailma tegutsevad keelelis-geograafilised jaotised (kokku 24) ja valdkondlikud töörühmad (kokku 9).

Riikliku kohanimekorralduse olulisemad koostisosad on:

  • kohanimeseadus
  • kohanimenõukogu
  • kohanimeregister

KOHANIMESEADUS


Kohanimeseadus seab alused Eesti kohanimede määramisele ja kasutamisele ning selle üle järelevalve teostamisele.

Stabiilse ja tasakaalustatud kohanimevaldkonna arengu aluseks on 1. juulil 2004 jõustunud kohanimeseadus, mis seab alused Eesti kohanimede määramisele ja kasutamisele ning järelevalve teostamisele ning mille põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Teistes riikides on kohanimesid puudutavad sätted tavaliselt laiali mitmes erinevas õigusaktis; Eesti seadusele lähim analoog on Norra kohanimeseadus, mis reguleerib üksnes kohanimede kirjapildi korrastamist. Eesti kohanimeseadust on oma kõikehõlmavusega toodud eeskujuks teistele riikidele ÜRO kohanimekorralduskonverentsidel.

KOHANIMENÕUKOGU


Kohanimenõukogu on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigihalduse ministri moodustatud  asjatundjate komisjon, mille tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

Kohanimenõukogu täidab järgmisi kohanimeseadusest tulenevaid ja valitsuse antavaid ülesandeid:

  • kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseaduses sätestatule;
  • nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel arvamusi;
  • teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
  • jälgib kohanimede kasutamist ning teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
  • teeb riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
  • osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
  • annab nimevaidluses arvamusi;
  • esitab vajadusel arvamuse valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
  • esitab riigihalduse ministrile arvamusi võõrkeelse kohanime ning ametliku kohanime muutmise kohta;
  • korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
  • teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
  • korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
  • tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal.
  • täidab muid valitsuse või riigihalduse ministri antud ülesandeid.

​Kohanimenimenõukogu koosseis
Mart Uusjärv esimees Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
Peeter Päll aseesimees dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituut, juhtivkeelekorraldaja
Timo Torm liige/nõukogu sekretär Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik
Martin Kulp liige Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik
Raivo Aunap liige dr phil, Tartu Ülikool, kartograafia kaasprofessor
Taavi Pae liige dr phil, Tartu Ülikool, Eesti geograafia kaasprofessor
Kristel Reiss liige Transpordiamet, taristu varahalduse osakond, teeregistri haldur
Mall Leht liige Maa-amet, aadressandmete osakonna juhataja
Evar Saar liige dr phil, keeleteadlane, Võru Instituut, onomastika teadur
Liisi Lumiste liige Tallinna nimekorraldaja (Linnaplaneerimise Amet)
Uudo Timm liige Keskkonnaagentuur, eluslooduse osakonna juhtivspetsialist
Ilmar Tomusk liige dr phil, Keeleamet, peadirektor
Olev Veskimäe liige Maa-amet, ruumiandmete osakonna nõunik
Tiina Laansalu liige dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituut, keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja
Pikne Kama liige dr phil, Muinsuskaitseamet, looduslike pühapaikade nõunik

KOHANIMEDE KOGUMINE JA UURIMINE

Kohanimenõukogu on koostanud ja kinnitanud mitu olulist kohanimeloendit: Eesti avalike veekogude nimed (2005), Eesti meresaarte nimed (2009), Eesti järvede nimed (2014) sildade loend (2017), Eesti allikanimed (2018), looduse üksikobjektide nimed (2018) ja muinsuskaitseliste objektide nimed (2019) ning töö kohanimeloendite kinnitamise nimel käib edasi. Kohanimenõukogu peab oluliseks tagada kohanimede süsteemne hõive ning kanda kohanimeregistrisse kõik kohanimed, mida kasutatakse näiteks Eesti topograafilises andmekogus (ETAK), keskkonnaregistris, kaartidel jne. Sellised andmed saab kohanimeregistrisse kanda esialgu mitteametlikena, kuid ametliku staatuse tekitamiseks peavad nimed üle kontrollima eksperdid. 

2016. aastal andis Eesti Keele Instituut välja Eesti kohanimeraamatu, mis on kättesaadav ka veebist (https://www.eki.ee/dict/knr/). Kohanimeraamat on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on esitatud nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm. 
 

KOHANIMEPÄEV

Kohanimepäev on alates 2003. aastast korraldatav konverents, mille eesmärk on teavitada ja tekitada huvi kohanimede vastu ning tuua kokku inimesed, kes peavad kohanimesid oluliseks kultuuri- ja ajaloo jäädvustamise seisukohast. Kohanimepäev on suunatud eelkõige koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele, kuid samuti ka ametnikele, kes tegelevad kohanimekorraldusega. Kohanimepäev toimub kord aastas ühes Eesti maakonnas ning tavaliselt keskendutakse just selle maakonna kohanimedele, kus kohanimepäev aset leiab.

Kohanimepäevad:

  • XVIII, Haapsalus 8. detsembril 2022

  • XVII, Võrus 3. detsembril 2019

  • XVI, Narvas 6. detsember 2018

  • XV, Paides 1. novembril 2017

  • XIV, Jõgeval 23. novembril 2016

  • XIII, Tallinnas 1. detsembril 2015

  • XII, Pärnus 29. oktoobril 2014

  • XI, Põlvas 31. oktoobril 2013

  • X, Kärdlas 1. novembril 2012

  • IX, Jõhvis 2. detsembril 2011

  • VIII, Valgas 18. novembril 2010

  • VII, Raplas 27. novembril 2009

  • VI, Võrus 20. novembril 2008

  • V, Kuressaares 26. oktoobril 2007

  • IV, Viljandis 3. novembril 2006

  • III, Rakveres 28. oktoobril 2005

  • II, Haapsalus 28. oktoobril 2004

  • I, Tartus 21. oktoobril 2003

Kohanimepäeva kohta on rohkem infot leitav Eesti Keele Instituudi kodulehel (http://portaal.eki.ee/knn/)

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ


ÜRO korraldas 1967. aastast alates iga viie aasta tagant kohanimekonverentsi, mille eesmärk oli edendada häiretu rahvusvahelise suhtluse huvides kindlate normitud kohanimede kasutuselevõttu. 2019. aastast on kohanimekonverentsi formaat muutunud ning nüüdsest toimub konverents iga kahe aasta tagant koos ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN - United Nations Group of Experts on Geographical Names) kohtumisega. Rühma tegevus rajaneb piirkondlikul koostööl.

Alates 1992. aastast tegutseb ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, alates 2012. aastast Poola ning Venemaa Aastatel 1992-1998 ja 2007-2012 oli Balti jaotise eesistuja Eesti. Aastatel 2021–2024 koordineerib jaotise tööd Poola, Balti jaotise esimeheks valiti Balti jaotise 21. istungil Tallinnas (virtuaalselt) septembris 2021 Maciej Zych. Aseesimees on Rita Viliuvienė Leedust. ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis koguneb enamjaolt korra aastas.

Balti jaotise veebileht: https://www.eki.ee/knn/

Kuigi kohanimekorraldus on iga riigi enese ainupädevuses, siis rahvusvahelise suhtlemise jaoks on vaja kohanimede selgust ja ühemõttelisust ning kohanimeinfo võimalikult vaba levikut.

KOHANIMEDE HOIDMINE

Kohanimeregistri eesmärk on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine. Kohanimeregistri vastutav töötleja on alates 1. detsembrist 2020 Maa-amet. Volitatud töötleja on alates 1. detsembrist 2020. a Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 1. detsembrist rakendus ka Keskkonnaministri 07.12.2020 määrus nr 57: Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus. 

Registrist on võimalik leida ametlikult kehtestatud, mitteametlikud ja endised kohanimed. Kohanimeregistris olevad kohanimed on aluseks teistele riiklikele andmekogudele ja registritele, mis kohanimesid kasutavad (vt. kohanimeregistri kodulehte: https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kohanimeregister).

Riikliku kohanimeregistri vastutava ja volitatud töötleja tegevus tuleneb kohanimeseadusest ning kohanimeregistri pidamise põhimäärusest.

Registri vastutav töötleja täidab järgmisi ülesandeid:

  • tagab registri haldamise, järjepideva toimimise ning arendamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
  • tagab registri arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
  • juhib registri arendustöid;
  • sisestab, töötleb ja avalikustab registri andmeid;
  • korraldab registri koostööd teiste andmekogudega;
  • määrab registri käideldavuse; terviklikuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks selle turvanõuded ja korraldab nende rakendamise;
  • määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja kustutada;
  • tagab registri andmetega seotud kasutajatoe;
  • Informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest registri pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel;
  • teeb oma pädevuse piires järelevalvet registri pidamise üle. 

Registri volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid:

  • korraldab registri haldamise, hooldamise ja majutamise;
  • kasutab registri arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;
  • teeb vastutajale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks;
  • korraldab registri arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning registri infrastruktuuri hankimist või rentimist;
  • rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab registri varukoopiate tegemise;
  • korraldab registrisse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
  • tagab registri infotehnoloogilise kasutajatoe;
  • informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel. 

Kohanimeregister sisaldab 2021. aasta detsembri seisuga 364 595 nimeobjekti  360 187 kohanimega. Asjaolu, et kohanimesid on vähem kui nimeobjekte, tuleneb sellest, et mitmed objektid on looduses rühmadena ja neil on ühine kohanimi (näiteks bussipeatused on enamasti kahel pool teed sama nimega). Andmebaasi täiendatakse pidevalt. Aadressil http://xgis.maaamet.ee/knravalik/ saab avaliku päringuteenuse kaudu andmetega tutvuda. Aadressil https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/knravalik saab avaliku kaarditeenuse kaudu andmeid kaardil vaadata.

Kohanimeregistri ülesanded on:

  • Eesti kohanimede kogumine, säilitamine ja kasutajale kättesaadavaks tegemine nt avalikus päringuteenuses ja kaardil;
  • Anda alusandmeid teistele registritele (nt Aadressiandmete süsteemile tänavate nimed, nimed kaartidel;
  • Andmete korrastamine (oodatud on kohanimeregistri kasutajate tagasiside)

Registri koosseisu kuuluvad järgmised andmed:

  • andmed kohanime kohta;
  • kohanime alusdokumendi andmed;
  • nimeobjekti andmed;
  • andmed registris kohanime menetlemise kohta;
  • arhiveeritud registriandmed

Registrisse kantakse:

  • ametlikud kohanimed (põhinimi ja olemasolul rööpnimi);
  • mitteametlikud kohanimed (mitteametlik esikohanimi, mitteametlikud muud nimed);
  • andmed kohanimede alusdokumentide kohta;
  • andmed nimeobjektide kohta (liik, identifitseeriv tunnus nimeobjekti pidavas riigi andmekogus, tunnuspunkti koordinaadid);
  • kohanime mõjupiirkonna koordinaadid nimeobjektidel, mille andmeid ei ole üheski teises riigi andmekogus;
  • andmed kohanimeregistrile andmete esitajate kohta;
  • andmed kohanimeregistrist andmete taotlejate kohta.

Kohanimevaldkonnaga rahandusministeeriumis tegeleb Timo Torm, kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, email [email protected], telefon 6113 037 

Viimati uuendatud 31.03.2023