Hinnatõusu vedas väliskeskkond

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 3,4 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 2 protsendini.

Veebruaris kergitasid hindu välistegurid. Toiduainete kallinemine on laiapõhjaline, hinnatõus kiirenes veebruaris 4,1 protsendini. Toidu suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis moodustab kallinenud toit 0,9 protsendipunkti 3,4-protsendilisest inflatsioonist. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks (FAO indeks) on aastaga tõusnud 17 protsenti. Sealjuures on suuremal määral kallinenud piimatooted ja suhkur, mis on kooskõlas ka Eesti turu arengutega.

Kuna eelmise aasta alguses olid nafta ja toidu hinnad väga madalad, siis annab oma panuse ka madal võrdlusbaas. Selle mõjul on mootorikütust, soojust, gaasi ja elektrit sisaldav energiatoodete komponendi hinnad ligi kümnendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Sarnases ulatuses on tõusnud energiahinnad ka euroalas. Samuti avaldasid hindadele mõju veebruari alguses jõustunud uued mootorikütuste ja alkoholi aktsiisimäärad.

Kuuline hinnatõus oli viimase seitsme aasta kiireim. Selle taga olid lisaks väliskeskkonnast imporditud hinnatõusule ning aktsiisitõusudele ka ühekordsed tegurid, nagu riiete hooajaliste allahindluste lõppemine ning kõikuvad lennupiletite hinnad. Teenuste hinnatõus on aasta alguses kiirenenud, ulatudes veebruaris 3,1 protsendini. Sel aastal suurendavad teenuste hinnatõusu tugeva palgakasvu jätkumine ning tõusvate kütusehindade lisanduv mõju.

Märtsis võib aastane inflatsioon ajutiselt aeglustuda, kuid aasta kokkuvõttes hoiavad välistegurid ja maksumuudatused hinnatõusu kiirena.

7.3.2017

Lisainfo:

Ott Heinapuu
avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3035 | 56 659 980
ott dot heinapuu at fin dot ee