Hasartmängude korraldamine

Hasartmänguseaduse § 2 kohaselt on hasartmäng mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine. Panuse tegemise tulemusel võib mängija saada võidu, kusjuures mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Eestis on lubatud korraldada vaid hasartmänguseaduse nõuetele vastavaid hasartmänge.

Hasartmängukorraldajad

Hasartmängude korraldamise õigus on usaldusväärsel isikul, kellele on antud tegevusluba ja korraldusluba ja kes vastab seadusest tulenevatele üldnõuetele. Kui hasartmänguliigi korraldamisel on ette nähtud erisuste olemasolu, siis peab korraldaja vastama ka erinõuetele.

Tegevusluba annab isikule õiguse taotleda korraldusluba õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamiseks. Tegevusluba on tähtajatu ja see ei ole üleantav.
Tegevusluba tõendab hasartmängu korraldaja isiku hasartmängukorraldajaks sobivust.

Korraldusluba antakse hasartmängukorraldajale konkreetse hasartmängu läbiviimiseks (loteriid, totod) või nn kohapõhise iseloomuga hasartmängude puhul (õnnemängud, teatud viisil korraldatud totod või osavusmängude mängukohad) vastaval aadressil või ka näiteks laeval mängukoha avamiseks.

Korraldusload saab jagada tinglikult kaheks: asukohapõhised korraldusload ja mängupõhised korraldusload. Asukohapõhine korraldusluba annab hasartmängukorraldajale õiguse viia läbi hasartmänge vastaval aadressil. Mängupõhise korraldusloa puhul omab tähtsust mäng ise ja konkreetset läbiviimiskohta ei määratleta.

Hasartmängude korraldamiseks väljastab tegevusloa vastavalt hasartmänguseaduse § 16 lõikele 3 Maksu- ja Tolliamet. Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus.

Hasartmängu korraldusloa väljaandmise otsustusõigus on hasartmänguseaduse § 22 lõike 4 alusel antud Maksu- ja Tolliametile.

Loterii korraldamise õigus on hasartmänguseaduse § 9 lõike 1 alusel isikul, kellele on väljastatud loterii korraldamise korraldusluba.

Loteriid, mida korraldab riigile kuuluv äriühing

Vastavalt  hasartmänguseaduse § 9 lõikele 5 võib loteriid korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste toetuseks loteriisid.

Mittetulundusühingu või sihtasutuse toetuseks korraldatav loterii

Aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile võib korraldada loterii, et koguda rahalisi vahendeid mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi toetuseks. Mittetulundusühing või sihtasutus, kes soovib oma põhikirjalise eesmärgi toetuseks saada loterii korraldamisest rahalisi vahendeid esitab hasartmänguseaduse § 44 lõike 2 alusel Rahandusministeeriumile taotluse loterii korraldamise. Loe lähemalt siit .

Kaubanduslikud loteriid

Kaubandusliku loterii korraldaja on hasartmänguseaduse § 48 lõike 1 alusel kohustatud enne kaubandusliku loterii korraldamise alustamist registreerima kaubandusliku loterii majandustegevuse registris. Kaubandusliku loterii võidufond võib olla kuni 100 000 eurot. Kaubandusliku loterii korraldamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile registreerimistaotlus. Loe lähemalt siit .

Ilma lubade, litsentside ja registreeringuta saab korraldada järgmiseid hasartmänge (nendele mängudele ei kohaldata hasartmänguseaduse nõudeid):

1. osavusmäng, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus;
2. spordivõistlus;
3. loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot;
4. kaubanduslik loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000 eurot.

Info:
Taivo Põrk
ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist
tel: 6113585
e-mail: Taivo dot Pork at fin dot ee