Finantsjuhtimine ja finantseerimine

Kohalikud omavalitsused moodustavad olulise osa valitsussektorist. Nende kanda on ca 25% valitsussektori kogukuludest. 

Kohalikel omavalitsustel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega (KOFS). 

KOV-ide eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valla- või linnavalitsus koostab eelarveprojekti ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Kui eelarve ei ole 1. jaanuariks vastu võetud, võib valitsus teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud aastaks ette nähtud kulutustest. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul alates eelarveaasta algusest. Omavalitsuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmisest aruandmise korra sätestab valla või linna põhimäärus. Valdadele ja linnadele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelarve sissetulekud ja väljaminekud

Kohaliku omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenuste müügist ja muudest tuludest. Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Üle poole kohalike omavalitsuste kogusissetulekutest moodustab nende elanike makstud füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses kohalikesse eelarvetesse. Riiklike maksude kõrval võib omavalitsus kehtestada oma territooriumil ka kohalikke makse (nt reklaamimaks, parkimistasu), aga nende osakaal kohalikus eelarves on väike. Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja vajaduspõhist peretoetust ning hooldada kohalikke teid. Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda projektipõhiselt toetust mitmest meetmest.

Valdade ja linnade väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teede korrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega. Üldvalitsemisele (sh võlgade teenindamisega seotud kulud) ja näiteks ka sotsiaalvaldkonnale läheb alla 10% väljaminekutest.

Rahandusministeerium töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimis- (sh tasandus- ja toetusfondi jaotuse) ja finantsjuhtimise põhimõtted.

Kohalikud omavalitsused esitavad igakuiseid ülevaateid oma eelarvete seisust ning nende täitmisest. Selle kohta leiab infot finantsülevaadete alt või portaalist Riigiraha.

KOV finantsinfo pilveteenus

Ülevaadet tekkepõhistest raamatupidamise andmetest kohalike omavalitsuste kohta saab riigipilve teenuse kaudu. Vaata edasi riigiraha.fin.ee.