Maksualane teabevahetus

Seoses majanduse üleilmastumisega on suurenenud vajadus vahetada maksukohustuse õigeks määramiseks välisriikide maksuhaldurite vahel maksualast teavet. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustab eelarvekahju ja rikub õiglase maksustamise põhimõtet. 

Probleemi lahendamiseks ei piisa siseriiklikest meetmetest, sest maksuhaldurid on oma töös piiratud oma riigi territooriumiga, aga maksumaksjad tegutsevad piiriüleselt. Välisriigile maksualase teabe andmine ja selle saamine teistelt maksuhalduritelt on oluline, sest see aitab säilitada oma maksubaasi ning tagada, et piiriüleselt tegutsevatel maksumaksjatel ei avaneks suuremad võimalused maksude vältimiseks kui on maksumaksjatel, kes tegutsevad ainult koduturul. 

Maksualane teabevahetus ja halduskoostöö maksunõuete sissenõudmisel võib põhineda mitmel erineval instrumendil:

Riigisiseselt reguleerivad maksualase rahvusvahelise ametiabi andmist maksukorralduse seadus ja maksualase teabevahetuse seadus.

Ülevaade tähtsamatest kokkulepetest:

USA FATCA
OECD finantskontode alase automaatse teabevahetuse standard
Euroopa Nõukogu ja OECD haldusabi konventsioon
Finantskontode teabevahetus ELis
 

USA FATCA

Ülemineku uutel alustel põhinevale rahvusvahelisele automaatsele teabevahetusele algatasid Ameerika Ühendriigid (USA). Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA) on USA-s 2010. a vastu võetud ja põhiosas 1. juulil 2014 jõustunud seadus riigieelarve tulude suurendamiseks ning maksude deklareerimise tõhustamiseks. FATCA eesmärk on koguda USA-le teavet maksuresidentide laekumiste kohta, mis kantakse USA-väliste finantsasutuste (sealhulgas Eesti finantsasutuste) kontodele. Sellistelt finantsasutustelt teabe saamise tagamiseks kasutatakse karistuslikku meedet – kui finantsasutus nõutud teavet USA-le ei anna, peetakse kinni 30% sellele finantsasutusele USA allikatest laekuvatelt maksetelt.

USA soovitud ja USA-välise finantsasutuse omatud teabe edastamiseks USA-le on kaks võimalust:

  • finantsasutus sõlmib USA-ga vastava lepingu ning edastab teabe otse USA-le;
  • riik sõlmib USA-ga välislepingu (FATCA kokkulepe) ning edastab teabe enda territooriumil olevate finantsasutuste eest kogumina USA-le.

Rahandusministeerium peab Eesti finantssektori konkurentsivõime säilitamise aspektist vajalikuks saavutada olukord, milles USA käsitleb Eesti finantsasutusi FATCA nõudeid täitvatena. Õiguslikust aspektist on Eesti jaoks eelistatum FATCA nõuete täitmine FATCA kokkuleppe abil sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. FATCA kokkuleppe sõlmimise valimine on kooskõlas ka Rahandusministeeriumi laiema eesmärgiga vähendada maksudest kõrvalehoidumist. FATCA kokkuleppe alusel toimuva hakkav Eesti-USA teabevahetus on kahepoolne, see tähendab, Eesti saab USA-lt vastu teavet Eesti maksuresidentide USA-s asuvate kontode kohta.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe (FATCA kokkulepe) kiideti heaks valitsuse 23. jaanuari 2014 korraldusega nr 44 ning FATCA kokkulepe allkirjastati 11. aprillil 2014.

Kokkuleppe tekst eesti ja inglise keeles.

FATCA kokkuleppe ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 12. juunil 2014 ning jõustus 30. juunil 2014. Perioodil 30. juuni kuni 31. detsember 2014 toimus FATCA kokkuleppe täitmine tuginedes põhiseadusele. Alates 1. jaanuarist 2015 reguleerib FATCA kokkuleppe täitmist maksualase teabevahetuse seadus (edaspidi MTVS), mida täiendab seletuskiri. MTVS on kättesaadav ka inglise keeles.

Aitamaks kaasa FATCA kokkuleppe ühetaolisele rakendamisele nii Eesti finantsasutuste kui maksuhalduri poolt, on rahandusministeerium koostanud MTVSi arvesse võtva uue juhendi  FATCA kokkuleppe rakendamise juhendi. Juhend on abistav materjal FATCA kokkuleppe täitmisel ning see ei ole juriidiliselt siduv.

N.B. FATCA kokkuleppe artikkel 7 näeb ette niinimetatud soodsaima sätte kohaldumise. USA sõlmis 30. juunil 2014 Briti Neitsisaartega lepingu, mis on perioodil 1. juuli kuni 31. detsember 2014 avatud ettevõtte kontode seisukohalt FATCA kokkuleppega võrreldes soodsam (I lisa VI osa punkt H). Soodsam säte on võetud arvesse maksualase teabevahetuse seaduse § 13 lõikes 2.

OECD finantskontode alase automaatse teabevahetuse standard

Kui USA FATCA puudutab ainult USA kodanikega seotud teabevahetust, siis OECD puhul on sellega lubanud ühineda üle 60 jurisdiktsiooni.

Teabevahetuse aluseks on Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon. Eesti allkirjastas vastava konventsiooni 29.05.2013, ratifitseerimiskiri anti üle 08.07.2014 ja see jõustub 01.11.2014.

Finantskontode alase automaatse teabevahetuse ülemaailmse standardi töötas välja OECD koos G20 riikidega tihedas koostöös ELiga. OECD uus standard koos kommentaaridega avaldati 21. juulil 2014: http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/taxation/standard-for-automatic-exchange-of-financial-account-information-for-tax-matters_9789264216525-en#page1.

Standardi kohaselt saavad jurisdiktsioonid oma finantsasutustelt finantsteavet ning vahetavad seda iga-aastaselt automaatselt teiste jurisdiktsioonidega. Standard koosneb:

1) pädeva asutuse mudellepingust (CAA – Model Competent Authority Agreement), mis sisaldab üksikasjalikke teabevahetuse eeskirju;

2) ühtsest aruandluse ja hoolsusmeetmete standardist (CRS – Common Reporting and Due Diligence Standard), mis käsitleb aruandluse ja hoolsusmeetmete alaseid eeskirju.

 CRSist möödahiilimise vältimiseks on standardil lai kohaldamisala, mis hõlmab kolme mõõdet:

  • finantsteave, mida tuleb seoses kontodega, mille suhtes kehtib aruandekohustus (avaldatavad kontod) edastada, hõlmab igat liiki investeerimistulu (sh intressi- ja dividenditulu, teatud kindlustuslepingutest saadud tulu ja muud sarnast tulu), samuti kontojääke ning finantsvarade müügist saadud tulu;
  • CRSi alusel ei ole aruandekohustus mitte ainult pankadel ja hoidmisühingutel, vaid ka teistel finantsasutustel, näiteks maakleritel, teatud kollektiivsetel investeerimisüksustel ning teatud kindlustusseltsidel;
  • Avaldatavate kontode hulka kuuluvad füüsiliste isikute ja ettevõtete (sh trustide ja sihtasutuste) kontod.

CRSis kirjeldatakse ka hoolsusmeetmeid, mida finantsasutused peavad kasutama avaldatavate kontode kindlakstegemiseks.

Sisuliselt on tegemist täpselt samasuguse automaatse teabevahetusega nagu USA FATCA puhul, sisse on viidud vaid väikesed erinevused. Näiteks OECD FATCA uute kontode puhul puuduvad piirmäärad ning välistatud finantsasutused/kontod määrab Eesti. Samuti puudub karistus kohustuse mitte täitmise puhul.

Üldine üleminek uutele automaatse teabevahetuse standarditele OECD-s on planeeritud 1. jaanuaril 2016. 

Teabevahetuse õiguslik alus sätestatakse maksualase teabevahetuse seadusega. Standardit kohaldatakse 2014. aasta 29. oktoobril Berliinis allkirjastatud pädevate asutuste mitmepoolse kokkuleppe alusel finantskontode teabe automaatseks vahetuseks. Kokkulepe tugineb OECD maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioonile ning rakendatakse vastavate teatiste esitamisega vastavale OECD koordinatsioonikogule.

Euroopa Nõukogu ja OECD haldusabi konventsioon

Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) tekst on välja töötatud Euroopa Nõukogu ja OECD koostöös ning see avati Euroopa Nõukogu ja OECD liikmesriikidele allakirjutamiseks 25. jaanuaril 1988. 

 

Eesti allkirjastas 2010.aasta protokolliga muudetud konventsiooni 29. mail 2013. aastal Pariisis ning see jõustus Eesti suhtes 1. novembril 2014. aastal (rakendatakse alates 1. jaanuarist 2015). Konventsioon sätestab erinevad halduskoostöö vormid, mille abil saavad riigid tõhusamalt makse määrata ja koguda ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest hoidumise vastu.

Konventsiooniosalised osutavad üksteisele maksuasjades haldusabi läbi pädevate asutuste. Eestis on selleks pädev Maksu- ja Tolliamet.

Konventsioon sätestab järgmised haldusabi liigid:

  • teabevahetus  (maksuhaldurid vahetavad teavet taotluse alusel, automaatselt või omaalgatuslikult. Samuti võimaldab konventsioon läbi viia üheaegseid maksukontrolle ning viibida teise riigi nõusolekul sealse maksukontrolli juures);
  • abi maksunõuete sissenõudmisel, millega riik võtab kohustuse teise riigi eest maksunõudeid sisse nõuda nagu oleksid need tema enda nõuded, ja
  • dokumentide kättetoimetamine.

Eesti puhul kohaldub konventsioon seitsmele riiklikule maksule (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, aktsiisid ja raskeveokimaks) ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksele. Tollimaksule konventsiooni ei kohaldata. Iga riik saab reservatsiooniga teatud ulatuses piirata konventsiooni kohaldamisala. Eesti puhul ei kohaldata konventsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste kehtestatud maksudele. 

Haldusabi antakse teise riigi maksuhaldurile vastastikustel alustel, mis tähendab, riik ei ole kohustatud andma teavet, mis abi taotleva riigi enda seaduste või halduspraktikaga ei ole kättesaadav ning konventsiooni hakatakse kohaldama hetkest, mil konventsiooni rakendamise aeg on kätte jõudnud ka teise riigi suhtes. 2015. aasta 4. novembri seisuga on konventsioon jõustunud 73 riigi või territooriumi suhtes, lisaks on konventsiooni allkirjastanud 17 riiki, kellel jõustamiseks vajalikud menetlused veel lõpetamata. Konventsioon annab võimaluse teha maksualast koostööd ka nende välisriikidega, kellega Eestil on majanduslikud sidemed, kuid kellega ei ole sõlmitud maksulepingut ja kes ei ole ELi liikmesriigid (näiteks Austraalia, Jaapani või Venemaaga).

 

Täiendav informatsioon OECD lehel


Finantskontode teabevahetus ELis

Teabevahetuse õiguslikuks aluseks Euroopa Liidus on Nõukogu direktiiv 2014/107 (edaspidi direktiiv), mis võeti vastu 9. detsembril 2014. Direktiiv täiendab halduskoostöö direktiivi (2011/16) OECD Standardil põhineva finantskontode alase automaatse teabevahetuse korraga.

Teabe kogumist tuleb direktiivi kohaselt alustada 2016. aastast ning vahetamist hiljemalt 2017 aasta septembris. Lisaks paneb direktiiv liikmesriikidele kohustuse esitada Komisjonile nimekiri mittearuandekohustuslikest finantsasutustest ja väljaarvatud kontodest.

Direktiiv põhineb üsna ligilähedaselt OECD Standardil. Ülesehituselt on halduskoostöö direktiivi põhiteksti viidud OECD Standardi nö maksuhaldurite vahelise kokkuleppe osa: kogutav teave ja selle vahetamise kord ning tähtajad. Aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad eeskirjad (OECD Standardi põhiosa) on vormistatud direktiivi lisana 1. Direktiivi lisana 2 on vormistatud OECD Standardi kommentaaridest pärinevad üksikud täiendavad aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad normid, mis ei taha hästi kommentaari määratluse alla mahtuda.

Direktiivi kohase teabevahetusega seotud küsimuste lahendamisel võivad OECD standardi kommentaarid olla tõlgendamisallikaks, kuid mitte õiguslikuks aluseks.