Uudised ja taotlusvoorude info

  • 1. märtsil avanes Interreg Euroopa programmi 2014-2020 kolmas taotlusvoor. Taotlusvoor suletakse 30. juunil 2017 kell 12:00 Pariisi aja järgi. 

Euroopa territoriaalse koostöö programmid

Eestis koordineerib Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi tegevusi Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö talitus. Talitus juhib ja esindab Eesti osalemist kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi programmis. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks.

Talitusel on ka oma uudiskiri, mis kajastab uudiseid programmidest, avanevatest taotlusvoorudest  ning teemaga haakuvatest uuringutest ja artiklitest. Lisaks kajastab uudiskiri ka sulgunud taotlusvoorude ülevaateid ja toob programmide üleseid kokkuvõtteid Eesti kasusaajate ja projektipartnerite tegemistest. Uudiskirja on võimalik igal huvilisel endale tellida e-posti vahendusel. Selleks tuleb saata tellimus aadressile etc at fin dot ee.


Kasulikud allikad

KEEP on ainus ELi Interreg programmide, projektide ja toetusesaajate agregeeritud teavet haldav andmebaas, mis loodi koostöös Interact programmi ja teiste Interreg ja ENPI/ENI piiriülese koostöö programmidega. Käesoleval hetkel katab KEEP andmebaas 2000-2006 ja 2007-2013 programmiperioode. KEEPi on võimalik kasutada mitmetel eesmärkidel - näiteks tulevased projektide juhtpartnerid saavad selle abil endale sobilikke projektipartnereid otsida. Loe lähemalt KEEPist siin. Täiendav informatsioon asub KEEP veebilehel: http://www.keep.eu/keep/ 


Eesti-Läti programm

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberliku koostöö kaudu pakkumaks programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Eesti-Läti programmile on 35,3 miljonit eurot. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Programmi raames rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid.

Piirkond:
Programmis osalevad Eesti (Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti) ja Läti (Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pieriga).

Toetussuunad:

1. Toetussuunal „aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond“ on kaks eesmärki:

suurem piiriülene ettevõtluse koostöö;
rohkem ühiselt arendatud tooteid ja teenuseid.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ettevõtjate koostöötegevuste ja infovahetamise toetamine, ärivõrgustike loomine ja arendamine, ühiselt arendatud toodete ja teenuste turustamine, ettevõtjate ja haridus- ning teadusasutuste vahelise koostöö tugevdamine ja innovatsiooni protsesside toetamine. Samuti toetatakse ettevõtliku elustiili ja uute ettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurenemist, kes on valmis piiriüleseks koostööks, osalema piiriüleste ettevõtlusvõrgustike tegevuses ning juurutama ka ühisarendustooteid, -teenuseid ja tegevuste parendamist. Toetussuuna toetuste mahuks on 11,3 MEUR.

2. Toetussuunal „puhas ja hinnatud elukeskkond“ on kaks eesmärki:

mitmekesisem ja jätkusuutlikum loodus- ja kultuuri-pärandi kasutamine;
suurem teadlikkus energia säästmisest, prügi sorteerimisest ja taaskasutamisest, efektiivsem ühiste veeressursside haldamine;
rohkem integreeritud Valga-Valka ühist linnaruumi.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on loodus- ja kultuuripärandil põhinevate loodussõbralike ning jätkusuutliku uute toodete ja teenuste loomine, loodus- ja kultuuripärandi objektide korrastamine, mis on ühiselt arendatud turundusvõrgustiku osa; turismi toodete ja teenuste turustamine. Samuti toetatakse kohalike elanike igapäevakäitumise muutumist ressursisäästlikumaks, koordineeritud piiriülese keskkonnaõnnetustele reageerimisvõimekuse tõhustamist, reostustõrje ennetamist ning ühiste veeressursside haldamise parandamist. Ühtlasi toetatakse Valga-Valka ühise linnaruumi integreerimist. Toetussuuna toetuste mahuks on 13,6 miljonit eurot.

3. Toetussuunal „parem sadamate võrgustik“ on üks eesmärk:

parendatud teenustega väikesadamate võrgustik.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on navigeerimisvõimekuse ja sildumisvõimaluste parendamine, sadama turvalisus ja keskkonnaohutus, tualett- ja pesuruumide, joogivee ja elektri tagamine. Ühtlasi toetatakse investeeringuid, mis panustavad parendatud teenustega Eesti ja Läti väikesadamate võrgustiku tekkimisele ning toetavad ja arendavad mereliiklust Liivi lahe sadamates koos uute teenuste loomise ja arendamisega. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 9,3 miljonit eurot.

4. Toetussuunal „integreeritud tööturg“ on üks eesmärk:

paremad tingimused piiriüleseks tööhõiveks.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on Eesti ja Läti tööportaalide ja töökuulutuste paremini ligipääsetavamaks ja kohandamine, keele- ja tööoskuste arendamine piiriüleseks töötamiseks, kohalikud ja regionaalsed algatused täpsema informatsiooni ja paremate tugiteenuste kättesaadavuse tõstmiseks mõlemal pool piiri, suurem tööhõive, inimeste töövõimaluste teadlikkuse kasv ning suurem tööjõu piiriülene mobiilsus. Toetussuuna toetuste maht on 1 miljon eurot.

Abikõlblikud taotlejad:
Programmi raames on abikõlblikud taotlejad regionaalsed ja kohalikud ametiasutused, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused, valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja sihtasutused, haridus- ja teadusasutused ning eraettevõtted.

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejaid ka eesti ja läti keeles. Projektide maksimaalne kestvus on 36 kuud ning igas projektis peab osalema vähemalt üks Eesti ja üks Läti projektipartner. Projektidel peab olema selge piiriülene iseloom ehk koostöö peab looma lisandväärtust projekti ja programmi eesmärkide saavutamiseks. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi toetussuuna indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis. Taotlusvooru juhend- ja tugimaterjalid on leitavad Eesti-Läti programmi veebilehelt.

Programmi rakendusasutused asuvad Eestis, kus auditeerimis- ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb Tartus ja infopunkt asub Riias.

Täiendav  informatsioon asub Eesti-Läti programmi veebilehel: www.estlat.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Hannes Nagel, telefon: 611 3112, hannes dot nagel at fin dot ee 


Eesti-Vene programm

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (European Neighbourhood Instrument, ENI) Eesti–Vene piiriülese koostöö programmi eesmärk on piiriülese regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, ühiste keskkonna ja tervishoiu ning turvalisuse kitsaskohtade parandamine. Programmi raames edendatakse ka inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Eesti-Vene programmile on 16,8 miljonit eurot, millele lisanduvad Venemaa föderaaleelarvest planeeritud 8,4 miljonit eurot ja Eesti riigieelarvest planeeritud 8,4 miljonit eurot. Eesti ja Vene kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 10%. Programmi raames rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid.

Piirkond:
Programmi põhipiirkonnaks on regioonid Eestist (Kesk-Eesti, Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti) ja Venemaalt (Leningradi ja Pihkva oblast, Peterburi linn). Lähipiirkonnana saab programmis osaleda ka Põhja-Eesti regioon.

Toetussuunad: 

1. Toetussuunal „ettevõtluse ja VKEde areng“ on kolm eesmärki:

VKEde arengu, teenuste ja toodete arendamise toetamine piiriülese koostöö kaudu;
VKEde konkurentsivõime suurendamine edendamaks koostööd avaliku ja erasektori teadus ning arendustegevuses;
ärikeskkonna parandamine ettevõtluse toetusmeetmete arengu abil.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ettevõtluse propageerimine, koostöö edendamine teadus- ja tööstusparkide, haridus- ja teadusasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning avaliku sektori institutsioonide vahel, et soodustada innovatsiooni ja moderniseerimist. Samuti toetatakse piiriüleste ärikontaktide, teenuste ja toodete ühist arendamist ja turustamist (sh turismitooted ja -teenused), loomemajanduse ja kultuuriturismi arendamist.

2. Toetussuunal „piirihalduse ja piiriturvalisuse edendamine, mobiilsus ja migratsiooni juhtimine“ on kaks eesmärki:

piiripunktide läbilaskevõime suurendamine piiripunktide infrastruktuuri ja piirihaldusprotseduuride arendamise abil;
piiripunktide läbilaskevõime suurendamine piirialade teede rekonstrueerimise kaudu.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on olemasolevate piiriületuspunktide ja piiripunktide taristu arendamine ning piiriületusprotseduuride lihtsustamine ja moderniseerimine.

3. Toetussuunal „keskkonnakaitse, kliimamuutuste vähendamine ja sellega kohandumine“ on neli eesmärki:

ühiste veeressursside kvaliteedi parandamine;
ühiste veeressursside bioloogilise mitmekesisuse parandamine;
kasvav teadlikkus keskkonnakaitsest ja energiatõhususest;
riskijuhtimise ja valmisolekut tagavate ühismeetmete arendamine keskkonnakatastroofide tõkestamiseks.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on Läänemere ja Peipsi järve reostustõrje võimekuse edendamine, energiaalased haridusprojektid, looduskeskkonna kaitse alase teadlikkuse suurendamine, ühistegevused jätkusuutliku kalanduse tagamiseks ning riskijuhtimist ja valmisolekut tagavate ühismeetmete arendamine. Samuti toetatakse jäätmekäitlusjaamade ning kodumajapidamis- ja tööstusjäätmete ladustamiseks mõeldud hoidlate projekteerimist, ehitamist ja renoveerimist.

4. Toetussuunal „kohaliku ja regionaalse hea valitsemistava toetamine“ on kaks eesmärki:

kohalike ja regionaalsete võimuorganite ja asutuste vahelise koostöö edendamine;
kohalike ja regionaalsete kogukondade vahelise koostöö edendamine.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on haridusasutuste koostöö ja keeleõpe, vastastikune kvalifikatsioonide tunnustamine, aktiivse ja tervisliku elustiili edendamine, rehabilitatsioon, noorte tööpuuduse, töötuse ja HIV/AIDSi ennetamine. Samuti toetatakse kohalike ja regionaalsete võimuorganite, regionaalsete kogukondade ja asutuste vahelise koostöö edendamist, e-teenuste arendamist, ühist kultuuri-, erihariduse-, tervishoiu-, sotsiaal- ja spordivaldkonna planeerimist ja koostöö edendamist.

Abikõlblikud taotlejad:
Programmi raames on abikõlblikud taotlejad riiklikud, regionaalsed ja kohalikud ametiasutused; avaliku sektoriga võrdsustatud asutused; riiklikud organisatsioonid; valitsusvälised organisatsioonid; mittetulundusühingud ja sihtasutused; haridus-ja teadusasutused; väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat hakkab nõustama taotlejaid ka eesti ja vene keeles. Igas projektis peab osalema vähemalt üks Eesti ja üks Vene projektipartner. Vajaduse korral on võimalik projektidesse kaasata partnereid Lätist ja Soomest. Projektidel peab olema selge piiriülene iseloom ehk koostöö peab looma lisandväärtust projekti ja programmi eesmärkide saavutamiseks. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi toetussuuna indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis.

Programmi rakendusasutused asuvad Eestis, kus auditeerimis- ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Programmi administreeriv ühine tehniline sekretariaat asub Tartus, selle kaks harukontorid asuvad Venemaal - Pihkvas ja Peterburis.

Täiendav informatsioon asub Eesti-Vene programmi veebilehel: www.estoniarussia.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Julia Koger, telefon: 611 3110, julia dot koger at fin dot ee 


Kesk-Läänemere programm

Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi eesmärk on tugevdada koostööd piirkondade vahel, et programmipiirkonnas oleks konkurentsivõimelisem majandus, paremad ühendused, jätkusuutlikum ressursside kasutamine ning sotsiaalselt kaasavam elukeskkond. Programmis osalevad Eesti (Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti), Läti (Kurzeme, Pierīga, Rīga, Vidzeme ja Zemgale), Rootsi (Gotlands, Gävleborgs, Stockholms, Södermanlands, Uppsala, Västmanlands, Örebro ja Östergötlands) ja Soome (Ahvenamaa, Etelä-Karjala, Kanta-Häme, Kymenlaakso, Pirkanmaa, Päijät-Häme, Satakunta, Uusimaa ja Varsinais-Suomi).

Programm jaguneb kolmeks allprogrammiks:

Kesk-Läänemere allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on kogu programmi territoorium).
Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on programmi Lõuna-Soome ja Eesti regioonid, v.a Ahvenamaa).
Saarte ja saarestike allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on programmipiirkonda jäävad saared (v.a siseveekogude saared) ja saarestikud).

Kesk-Läänemere programmil on neli toetussuunda.

1. Toetussuunal „Kesk-Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline majandus“ on kolm eesmärki:

uued ühised ja koostööd tegevad Kesk-Läänemere teadmispõhised ettevõtted;
ühised Kesk-Läänemere õpilasfirmad;
Kesk-Läänemere väikese ja keskmise suurusega ettevõtete eksport uutele sihtturgudele klastritevahelises koostöös.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on Kesk-Läänemere uute ja teadmistepõhiste ettevõtete arvu suurenemine, ühiste õpilasfirmade loomine ja toetamine, suunatud rohe-, hõbe- ja sinimajanduse võimaluste ärakasutamine, hõreda asustusega aladel tegutsevate ettevõtete kestlikkuse küsimuste lahendamine, noorte (alla 18.a) potentsiaali kasutamine piirkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisel, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemine uutele turgudele, keskendumine innovatsioonile, tootearendusele ja rahvusvahelistumisele. Toetussuuna toetuste mahuks on 29 miljonit eurot.

2. Toetussuunal „Kesk-Läänemere piirkonna ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine“ on neli eesmärki:

ühised loodus- ja kultuuriressursil põhinevad turismiatraktsioonid;
paremini planeeritud ja korraldatud mere- ja rannikualad;
paremini planeeritud Kesk-Läänemere linnad;
vähem toitainete ja ohtlike ainete lekkeid Läänemerre.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on tasakaalu loomine loodus-ja kultuuriressursside säästmise ja arendamise vahel, külastus- ja elukeskkonna atraktiivsuse parandamine, merealade planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamisega seotud ühiste kitsaskohtade ja küsimuste lahendamine, loodus- ja kultuuriressursside säästlikum kasutamine, koostöö edendamine erinevate sektorite vahel. Lisaks toetatakse maismaa-allikatest lähtuvate toitainete, ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist ning tegevusi, millega kaasneb uuenduslike meetodite ja tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Samuti käsitletakse probleeme ja võimalusi, mis on seotud linnaruumi parendamisega ühiste planeerimistegevuste kaudu. Toetussuuna toetuste mahuks on 37 miljonit eurot.

3. Toetussuunal „heade ühendustega Kesk-Läänemere piirkond“ on kaks eesmärki:

väiksem ajakulu transpordisõlmedes inimeste ja kaupade liikumisel;
Kesk-Läänemere väikesadamate võrgustiku paremad teenused kohalikele elanikele ja külastajatele.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on erinevate transpordiliikide integreerimisega seotud kitsaskohtade väljaselgitamine ja lahendamine, et säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega, vähendades samas CO2-heiteid ning transpordikoridoride täiustamine. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada mobiilsust kohalikul ja regionaalsel tasandil, tingides kohaliku elanikkonna reisimisvõimaluste paranemise ning suurema külastajate hulga. Toetussuuna toetuste mahuks on 37 miljonit eurot.

4. Toetussuunal „heade oskustega ja sotsiaalselt sidus Kesk-Läänemere piirkond“ on kaks eesmärki:

tugevamad Kesk-Läänemere piirkonna kogukonnad;
rohkem Kesk-Läänemere piirkonna tööturu vajadustele vastavaid kutse- ja ametiõppe-programme.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on erinevate praktiliste kogukondade sotsiaalsete probleemide käsitlemine ühiste haridus- ja/või koolitustegevuste kaudu, kutsehariduse küsimuste lahendamine. Toetatakse tegevusi, mis aitavad parendada kogukondade probleeme seoses tervise, vähemuste, ohutuse, soo, eakate või vähese ettevõtlusaktiivsusega. Lisaks toetatakse tööturu arendamist ja edasist integratsioon ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamise kaudu. Toetussuuna toetuste mahuks on 12 MEUR.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja ametiasutused, inkubaatoreid haldavad organisatsioonid ja äriassotsiatsioonid, teadus- ja haridusasutused, loodus- ja kultuuripärandi organisatsioonid, turismiarendusorganisatsioonid, sadamaasutuste logistilised klastrid, tööandjaid ja töötajaid esindavad organisatsioonid, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ning eraettevõtted (sihtrühmaks 1. toetussuuna puhul; partneriteks 2. ja 3. toetussuuna puhul).

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Kesk-Läänemere programmile on 115 miljonit eurot. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15% ning Soome (sh. Ahvenamaa) ja Rootsi kasusaajatele 25%. Programmis raames rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid.

Kesk-Läänemere programmi projektid jagunevad kaheks:

väikesed projektid: kestvusega 1-2 aastat, lühem ja lihtsustatum aruandluse vorm ja toetus kuni 200 000 eurot, 1-astmeline taotlusvoor, kus kasutatakse teatud osasid taotluse vormist, vähem detailsem. 4. toetussuuna esimene eesmärk on mõeldud vaid väikeprojektidele;
tavalised projektid: kestvusega 3-4 aastat, pikem ja detailsem aruandluse vorm ja toetus üle 200 000 euro, 2-astmeline taotlusvoor, kus kasutatakse kõiki taotluse vormi osasid, detailsem. Projekte saab esitada kõikide toetussuundade eesmärkide all, välja arvatud 4. toetussuuna 1. eesmärgi alla. Taotlusprotsess on erinev väikeste ja tavaliste projektide puhul.

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejad ka eesti, soome, rootsi ja läti keeles. Projektide maksimaalne kestvus on 48 kuud. Programmi projektides peavad osalema partnerid vähemalt kahest programmis osalevast riigist. Projektidel peab olema selge piiriülene iseloom ehk koostöö peab looma lisandväärtust projekti ja programmi eesmärkide saavutamiseks. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi toetussuuna indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis (vt. ka eestikeelset tõlke versiooni).

Programmi rakendusasutused asuvad Soomes Turu linnas, kus auditeerimis-, korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ning ühise sekretariaadi ülesandeid täidab Varsinais-Suomen liitto, mille infopunkt Eestis on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Tallinn). 

Täiendav informatsioon (vt ka programmidokumenti) asub Kesk-Läänemere programmi veebilehel: www.centralbaltic.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Riina Nurmsaar, telefon: 611 3108,  riina dot nurmsaar at fin dot ee 


Läänemere piirkonna programm

Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmi eesmärk on tugevdada integreeritud territoriaalse arengu ja lõimumise koostööd uuenduslikuma, paremini ligipääsetavama ja jätkusuutlikuma Läänemere piirkonna nimel. Programm keskendub ka koostöötegevustele ning riikidevahelise mõjuga investeeringute ettevalmistamisele, mis parendavad piirkonna territoriaalset potentsiaali, vähendavad sotsiaalmajanduslikke erinevusi Euroopa lääne- ja idapoolsete alade vahel. Programmi raames on võimalik tegeleda ka nende riskide ja võimalustega, mida liikmesriigid üksi lahendada ei saa ning mille puhul vajavad riikideülest sekkumist.

Programmis osalevad Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani ja Saksamaa põhjapoolsemad liidumaad (Alam-Saksi, Berliin, Brandenburg, Bremen, Hamburg, Mecklenburg-Vorpommern ja Schleswig-Holstein; Lüneburgi linn) ja Norra. Ühtlasi plaanivad programmis osaleda ka Valgevene ja Venemaa loodeosa (Arhangelski, Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva ja Vologda oblast; Karjala ja Komi vabariik; Neenetsi autonoomne ringkond ning Peterburi linn).

Läänemere piirkonna programmil on neli toetussuunda.

1. Toetussuunal „innovatsioonivõime“ on kolm erieesmärki:

teadus-ja innovatsioonitaristu;
arukas spetsialiseerumine;
mittetehnoloogiline innovatsioon.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu edendamine majanduses ja turgudel, mis suurendavad seeläbi nii teadus- ja innovatsioonitaristu kui ka nende kasutajate suutlikkust. Samuti toetatakse innovatsiooni kasvuvõimaluste edendamist, mis suurendavad innovatsiooniprotsessides osalejate suutlikkust rakendada aruka spetsialiseerumise lähenemist ja mittetehnoloogilise innovatsiooni edendamist Läänemere piirkonnas, mis aitavad tõsta innovatsiooniprotsessides osalejate suutlikkust. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 84,4 miljonit eurot.

2. Toetussuunal „loodusvarade tõhus majandamine“ on neli erieesmärki:

selge vesi;
taastuvenergia;
energiatõhusus;
ressursitõhus sinine kasv.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on Läänemere ja regionaalsete vete keskkonnaseisundi parandamine, energiatõhususe suurendamine, säästva taastuvenergia tootmise ja kasutamise kasv, mis suurendavad nii veemajanduse tõhusust toitainete sissevoolu ja ohtlike ainete heidete vähendamisel ning tõstavad energia planeerimises ning energiaga varustamises osalevate avaliku ja erasektori esindajate suutlikkust. Samuti toetatakse säästvat ja ressursitõhusat sinist kasvu, et suurendada sinise majandusega seotud riigiasutuste ja valdkonnas tegutsejate suutlikkust. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 84,4 miljonit eurot.

3. Toetussuunal „säästev transport“ on viis erieesmärki:

transpordiviiside koostalitlusvõime;
kaugete ja demograafilistest muutustest mõjutatud alade ligipääsetavus;
mereohutus;
keskkonnasõbralik laevandus;
keskkonnasõbralik linnaline liikumiskeskkond.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on kaupade ja inimeste transpordi tõhususe suurendamine ennekõike põhja-lõuna- ja ida-lääne-suunalise koostalitlusvõime kaudu, keskkonnasõbralike transpordisüsteemide edendamine linnapiirkondades, et suurendada linnavaldkonnas tegutsejate suutlikkust, mereohutus ja -turvalisus, et parandada merevaldkonnas tegutsejate suutlikkust. Samuti toetatakse Läänemere piirkonna kõige kaugemate alade ja demograafilistest muutustest mõjutatud piirkondade ligipääsetavuse parandamist majanduslikult tõhusate lahenduste abil. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 65,9 miljonit eurot.

4. Toetussuunal „makroregionaalse koostöö institutsionaalne suutlikkus“ on kaks erieesmärki:

seemnerahastus;
makropiirkondliku koostöö koordineerimine

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on suurenenud võimekus algatada keerukaid strateegiliste mõjudega projekte ja luua riikideüleseid partnerlusi ning piiriülese koostöö suutlikkuse suurendamine Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia rakendamisel ja partnerriikidega ühisprioriteetide kujundamisel. Samuti toetatakse Läänemere piirkonna riikideüleste organisatsioonide ja töögruppide võimekuse tõstmist, et efektiivsemalt rakendada ja jälgida Läänemere strateegia ülesandeid ning realiseerida partnerriikidega ühiseid eesmärke. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 13,2 miljonit eurot.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi institutsioonid ja nende allasutused; avalik-õiguslikud ja nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid; mittetulundusühingud, sihtasutused; haridus-ja teadusasutused; eraettevõtted.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Läänemere piirkonna programmile on 263,8 miljonit eurot, millele lisanduvad ENI vahenditest 8,8 miljonit eurot ja Norra Kuningriigi vahenditest 6 miljonit eurot. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse nii koostöötegevusi kui ka riikideülese mõjuga investeeringuid. Programmi raames ei toetata suuremahulisi projekte, mille eelarve küündib üle 50 miljoni euro. 

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejaid inglise keeles. Projektide maksimaalne kestvus on 36 kuud. Programmi projektides peavad osalema partnerid vähemalt kolmest programmis osalevast riigist. Projekti lähtepunktis peab olema otsene vajadus lahendada püstitatud probleemi riikideülese koostöö kaudu. 

Projekti partnerid ei tohi esindada vaid ühte sektorit või tüüpi vaid hõlmama kõiki pädevaid organisatsioone teistest sektoritest või administratiivtasanditelt, keda projekti tegevused selles riigis puudutavad. Projekti peavad olema kaasatud ka institutsioonid, kes hakkavad projekti tulemusi reaalselt ellu viima. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi toetussuuna indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis programmijuhendis.

Programmi rakendusasutused asuvad Saksamaal Rostocki linnas, kus korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab Investitionsbank Schleswig-Holstein ning auditeerimisasutuse ülesandeid Ministerium für Justiz, Kultur und Europa des Landes Schleswig-Holstein. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb Rostockis, mille harukontor asub Riias.

Täiendav  informatsioon (vt ka programmidokumenti) asub Läänemere piirkonna programmi veebilehel: www.interreg-baltic.eu 

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Margarita Golovko, telefon: 611 3107, margarita dot golovko at fin dot ee


INTERREG Euroopa programm 

INTERREG Euroopa regioonidevahelise koostöö programmi eesmärk on toetada avaliku võimu strateegiate ja poliitikate õppimist, et parendada regionaalarengu poliitikate, programmide ja tegevuskavade tõhusust, mis aitaksid kaasa majanduskasvu ja tööhõive edendamisele. Programm võimaldab üle Euroopa avaliku võimu institutsioonidel ka heade kogemuste ja ideede vahetamist, et leida paremaid lahendusi strateegiate ajakohastamiseks ja rakendamiseks.

Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra ja Šveits.

INTERREG Euroopa programmil on neli toetussuunda.

1. Toetussuunal „teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja innovatsiooni tugevdamine“ on kaks eesmärki:

teadus- ja innovatsioonitaristu ning nende võimekuse tugevdamine;
innovatsiooni soodustamine ja edasiandmine regionaalsetes teadusvõrgustikes läbi aruka spetsialiseerumise.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ühtekuuluvuspoliitika, riiklike ja regionaalsete strateegiate ning tegevuskavade parendamine, et edendada ärialaseid teadusuuringuid, innovatsiooni alaseid investeeringuid, ettevõtetevaheliste seoseid ja sünergiaid, teadusuuringu- ja arendustegevuskeskuste, kõrghariduse ja uuringukesksete loomist ning avatud innovatsiooni soodustamist läbi aruka spetsialiseerumise. Samuti toetatakse piirkondlike arendusmeetmete ja programmide rakendamist, et parendada toodete varaste valideerimismeetmete, tehnoloogia- ja rakendusuuringute, katseliinide ja arenenud tootmisvõimsuste suutlikkust ning esimese toodangu toetamist võtmetehnoloogiate raames koos üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise toetamisega. Toetussuuna toetuste mahuks on 84,4 miljonit eurot.

2. Toetussuunal „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine“ on üks eesmärk:

VKE'de suutlikkuse toetamine majanduskasvuks piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ning innovatsiooniprotsessides osalemisel.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ühtekuuluvuspoliitika, riiklike ja regionaalsete strateegiate ning tegevuskavade parendamine, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist, arendamist ja kasvu. Samuti soovitakse saavutada ettevõtete suuremat innovatsiooni protsessides osalemist ja sealt saadud teadmiste rakendamist ettevõtete kasvus ja kõigis arenguetappides. Toetussuuna toetuste mahuks on 84,4 miljonit eurot.

3. Toetussuunal „vähese CO2-heitmega majandus“ on üks eesmärk:

vähese CO₂-heitmega strateegiate edendamine ning mitmel transpordiliigil põhineva säästliku linnaliikuvuse edendamine ja vastavate kohanemismeetmete leevendamine.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ühtekuuluvuspoliitika, riiklike ja regionaalsete strateegiate ning tegevuskavade parendamine, et edendada vähese CO₂-heitmega majandusele üleminekut läbi energiatõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõivesse investeerimise. Samuti toetatakse energiatõhususe suurendamist, taastuvatest allikatest saadava energia osakaalu suurendamist üldises energiaallikate kombinatsioonis, taastuvenergia tootmist ja jaotamist ennetades seejuures võimalikku negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele või veele ning ettevõtete ja kodumajapidamiste energiatarbimisele, liiklusvahendite ja muude allikatega seotud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist. Toetussuuna toetuste mahuks on 84,4 miljonit eurot.

4. Toetussuunal „keskkond ja ressursitõhusus“ on kaks eesmärki:

loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, edendamine ja arendamine;

tööstuse toetamine üleminekul ressursitõhusale majandusele, loodussäästliku majanduskasvu, ökoinnovatsiooni ja keskkonnatoime juhtimise edendamine avalikus ja erasektoris.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on ühtekuuluvuspoliitika, riiklike ja regionaalsete strateegiate ning tegevuskavade parendamine, et edendada piirkondlike loodus- ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist ning arendamist. Samuti toetatakse loodussäästlikul majanduskasvul ja ökoinnovatsioonil põhinevate regionaalsete ressursitõhusale majandusele üleminekut toetavate piirkondlike arengupoliitikate ja –programmide tõhustamist ja keskkonnatoime juhtimise parandamist. Toetussuuna toetuste mahuks on 84,4 miljonit eurot.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi institutsioonid ja nende allasutused; ühtekuuluvuspoliitika rakendusasutused, poliitikat kujundavad asutused; avalik-õiguslikud ja nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid; mittetulundusühingud, sihtasutused; haridus- ja teadusasutused.

Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse ainult pehmeid koostöötegevusi. Kuigi erasektori partneritele toetusi programmist ei anta, on neil võimalik projektides osaleda oma kulul. Mittetulundusühingutel, mida ei saa avaliku sektoriga võrdsustada, on abikõlblike kulude minimaalne omafinantseerimise määr 25%.

INTERREG Euroopa programm rahastab järgmisi koostöötegevusi:

piirkondadevahelise koostöö projekte eesmärgiga täiustada projektis osalevate partnerite piirkondlike poliitikate rakendamist, toetada kogemuste vahetamist ja heade tavade jagamist, et konkreetse eesmärgiga valmistada ette koostööst õpitu integreerimist piirkondlikesse arenduspoliitikasse ja programmidesse. Projekti tulemusel peavad kõik selles osalevad partnerid muutma ja/või täiustama oma piirkondlikke poliitikaid või programme. Programm rahastab vaid kogemuste vahetamise ja tegevuskava koostamise faasi, kuid teostab iga partneri edasiste tegevuste üle seiret, et tagada toetatud kogemuste vahetamisest tulenevat reaalset mõju. Piirkondadevahelise koostöö projektil on kaks etappi:

etapp: 1 kuni 3 aasta jooksul toimub poliitikaalase kogemuse vahetamine ja üksteiselt õpitu rakendamiseks valmistumine. Etapi lõpus koostab iga partnerpiirkond tegevuskava koostööst õpitu integreerimiseks oma piirkondlikku poliitikasse või programmi (nt. meetmed, ajakava, tööetapid, vastutavad osalejad, kulud (kui on) ja rahastamisallikad).

Etapp: 4. kuni 5. aasta jooksul tuleb rakendada loodud tegevuskava ning võimalikud on ka piloottegevused, millede reaalset rakendamist ei rahastata enam programmi vahenditest. Programm teostab seiret, kuidas iga partner koostatud tegevuskava oma piirkonnas ellu viib.

õppeplatvorme, mis pakuvad teenuseid kogu regionaalpoliitikas osalejate ja sidusrühmade kogukonnale, ennekõike neile, kes osalevad majanduskasvu-, tööhõive- ja ETK-programmides üle Euroopa. Õppeplatvormid koosnevad ekspertide meeskondadest, mis pakuvad programmi toetussuundade eesmärkide paremaks saavutamiseks koordineerimist, sisendi andmist ja online koostööd. Õppeplatvormide tarbeks on planeeritud 15,3 miljonit eurot ning rahastatakse terve programmiperioodi jooksul.

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejaid inglise keeles. Projektide maksimaalne kestvus on 60 kuud ning koosnevad reeglina kahest etapist (2+3 aastat). Programmi projektides peavad osalema partnerid vähemalt kolmest programmis osalevast riigist, millest vähemalt kaks peavad olema ELi liikmesriigid. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis.

Programmi korraldusasutus, mille ülesandeid täidab Région Nord-Pas de Calais Conseil régional, ning auditeerimisasutus, mille ülesandeid täidab Commission Interministérielle de Coordination des Contrôles des actions cofinancées par les Fonds structurels, asuvad Prantsusmaal Lille'i linnas. Belgias asuva sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab Provincie Oost-Vlaanderen. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb samuti Lille'is.

Täiendav informatsioon (vt ka programmidokumenti) asub INTERREG Euroopa programmi veebilehel www.interreg-europe.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisikud:
Margarita Golovko, telefon: 611 3107, margarita dot golovko at fin dot ee ja Riina Nurmsaar, telefon: 611 3108,  riina dot nurmsaar at fin dot ee 


URBACT III programm 

URBACT III piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on tõhustada Euroopa linnade jätkusuutlikku ja integreeritud arengut. Programm võimaldab arendada ja vahendada ka Euroopa linnade, avaliku sektori ja sellega võrdsustatud organisatsioonide vahelist koostööd, et paremini integreerida linnaarengu planeerimist ja vastavate võimekuste edendamist läbi strateegiate kaasajastamise ja rakendamise.

Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra ja Šveits.

URBACT III programmil on üks toetussuund.

Toetussuunal „kohaliku võimekuse suurendamine säästva ja integreeritud linnaarengu edendamisel“ on kümme eesmärki:

• teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni arengu tugevdamine;
• siire CO₂-tõhusa majandusarengu suunas kõigis ettevõtlusharudes;
• keskkonnakaitse ja ressursitõhusus;
• sotsiaalne sidusus ja vaesusega võitlemine;
• tööhõive ja tööjõu mobiilsuse edendamine.
• IKT kasutamise ja ligipääsu parandamine;
• väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamine;
• kliimamuutustega kohandumine ja riskide juhtimine;
• säästva transpordi ja olulise transporditaristu arendamine;
• hariduse, oskuste ja elukestva õppe ning hariduse infrastruktuuri  edendamine säästva ja integreeritud linnaarengu vallas. 

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on koolitusprogrammide läbi viimine projektis osalevatele linnade esindajatele, programmi raames loodud teadmuse levitamise teostamine laiemale hulgale Euroopa linnadele ning linnaarengu ja linnapoliitikaga tegelevate osapoolteni. Toetussuuna raames eraldatakse 70% vahenditest esimese viie eesmärgi võrgustikuprojektidele. Toetussuuna toetuste mahuks on planeeritud 74 MEUR.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad regionaalsed ja riiklikud institutsioonid, mille põhimääruse/põhikirjaliste tegevuste hulka kuuluvad linnaarenguga seonduvad ülesanded; juriidilise esindusinstitutsiooni ja omavalitsuste vahelise koostöövormi või ühise haldusvormiga funktsionaalsed linnapiirkonnad; linnad ja linnaametid; linnavalitsused ja -osavalitsused; haridus- ja teadusasutused. Abikõlblikud taotlejad peavad olema avalikud ja/või avalike institutsioonidega võrdsustatud organisatsioonid.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus URBACT III programmile on 74 miljonit eurot. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Programmi raames ei toetata suuremahulisi projekte. Rahastatakse ainult pehmeid koostöötegevusi.

URBACT III programm rahastab järgmisi koostöötegevusi:

• tegevuse kavandamise võrgustikke, millede eesmärk on kindlates linnaarenduse valdkondades kogemuste vahetamise, õppimise ning poliitikainstrumentide ja heade arenduspraktikate väljatöötamine. Väljundiks on integreeritud linnaarengu strateegiad ja tegevuskavad projekti valdkonnas või laiemalt.
• rakendamise võrgustikke, mis on tugi linnadele integreeritud arengustrateegiate ja tegevuskavade rakendamisel ning seirel.
• ülekandmise võrgustikke, mille raames toetatakse mõne linna hea arenduspraktika kui eduloo ülekandmist ja juurutamist teistes võrgustikus osalevates linnades.
• linnade säästva ja integreeritud ning kaasava arendustegevuse võimekuse suurendamise tegevusi (nt. õppeseminare, suveülikoole, kohalike sidusgruppide koolitamisi jmt.).
• URBACT III kommunikatsiooni ja tulemustest teavitamise tegevusi (nt. konverentsid, seminarid, juhendmaterjalid, kommunikatsioon eri kanalites, temaatilised raportid, poliitikadokumendid, juhtumuuringud jmt.). 

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejaid inglise keeles. Projektide maksimaalne kestvus on 30 kuud. Projektid peavad mõnele programmi konkreetsele valdkonna eesmärgile keskenduma. Projektis peavad osalema partnerid minimaalselt kolmest riigist ning projekti juhtivaks toetusesaajaks peab olema linn.

Projektipartnerite arv jääb vahemikku 6 kuni 12 ning igasse projekti võib kaasata maksimaalselt kuni kolme mittelinnalist partnerit. Programmis võivad osaleda kõik programmipiirkonna linnad sõltumata oma elanikkonna suurusest. Partnerid teistest riikidest võivad osaleda enda kulul. Kuigi Norra ja Šveitsi abikõlblikud taotlejad ei saa taotleda programmilt toetust, rahastatakse nende projektipartnerite abikõlblikke tegevusi 50% ulatuses nende riikide rahvuslikest vahenditest. Projektide tegevused peavad panustama vähemalt ühe programmi indikaatori täitmisse, mis registreerib muutuse, mida soovitakse programmi raames saavutada. Programmi tingimuste ja abikõlblike tegevuste täpsem loetelu asub programmijuhendis.

Programmi rakendusasutused asuvad Prantsusmaal, kus korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab Commissariat Général à l’Egalité des Territoires ning auditeerimisasutuse ülesandeid Commission Interministérielle de Coordination des Contrôles des Opérations cofinancées par les Fonds Européens. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb samuti Île-de-France'is.

Täiendav informatsioon (vt ka programmidokumenti) asub URBACT III programmi veebilehel: www.urbact.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Eedi Sepp, telefon: 611 3101, eedi dot sepp at fin dot ee 


ESPON 2020 programm 

ESPON 2020 piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on teostada regionaalse suunitlusega uuringuid ja analüüse, mis aitavad tõhustada ELi regionaalpoliitikat, parandada teadmisi Euroopa territoriaalsest terviklikkusest ja toetada  liikmesriikide planeerimisalast koostööd. Programm toetab ka Euroopa tasandil ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga tegelevate teadlaste koostöövõrgustike tekkimist ja arendamist.

Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

ESPON 2020 programmil on üks toetussuund.

Toetussuunal „territoriaalsed andmed, teadmussiire, uuringud, instrumendid ja teavitustegevus“ on viis eesmärki:

teostada uuringuid territoriaalsete aspektide selgitamiseks ja territoriaalse teadmuse jagamiseks;
pakkuda teadmussiiret ja analüütilist tuge poliitika kujundusprotsessidele;
edendada Euroopa territoriaalset seirevõrku ja territoriaalse analüüsi töövahendeid;
laiendada territoriaalsete analüüside ulatust ja kasutuselevõttu;
arendada programmi näol välja konkreetne administratiivne tööriist, mis oleks võimeline igal hetkel andma vajaduspõhist sisendit ning professionaalset ja erapooletut tuge poliitikaprotsessidesse.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on peamiselt rakendusuuringud, sihtanalüüsid, ESPONi andmebaasi ja kaardikogude loomine, teaduasutuste koostöö, kogutud teadmiste põhjal kapitaliseerimine ning nende rakendatavuse leidmine. Samuti toetatakse Euroopa Liidu territoriaalset ühtekuuluvust, tasakaalustatud arengut, koostatakse Euroopa territoriaalsete trendide ja arengute jälgimiseks regionaalseid võrdlushinnanguid, ekspertanalüüse ja tulevikustsenaariume, et investeeringuid ja sekkumist paremini suunata ning tekitada sünergiat erinevate sektorite poliitikate vahel.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ESPON 2020 programmile on 41,3 miljonit eurot. Programmis otsesteks toetuse saajaks vaid programmi korraldusasutus ja ETKR (euroopa territoriaalse koostöö rühmitus), mis mõlemad asuvad Luksemburgis. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse koostöövõrgustikke ja pehmeid koostöötegevusi.

Programmi ja taotlusvoorude töökeeleks on inglise keel. Ühine sekretariaat nõustab taotlejaid inglise keeles. Programmi tegevused on suunatud Euroopa, riikliku kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajatele ja -rakendajatele (eriti ühtekuuluvuspoliitika ja planeeringute raames), ülikoolidele, akadeemikutele, erasektori esindajatele ja teistele sotsiaalmajanduslikele partneritele. Programmi tingimuste ja tegevuste täpsem ülevaade asub programmidokumendis.

Programmi rakendusasutused asuvad Luksemburgis, kus korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab Ministère du Développement durable et des Infrastructures, ning auditeerimisasutuse ülesandeid Ministère des Finances. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb Luxembourg'is.

Oluline teave ESPON 2020 programmi ning selle analüüside, töövahendite jm väljundite kohta on leitav programmi riikliku kontaktpunkti (Tartu Ülikool) kodulehel www.espon.ut.ee. Täiendav informatsioon asub ESPON 2020 programmi veebilehel: www.espon.eu

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Eedi Sepp, telefon: 611 3101, eedi dot sepp at fin dot ee


INTERACT III programm  

INTERACT III piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on tõhustada ELi ühtekuuluvuspoliitikat, edendades kogemuste vahetust, et tuvastada, üle võtta ja levitada häid tavasid ja uuenduslikke käsitusi koostööprogrammide ja projektide elluviimisel. Programm toetab ka horisontaalset koordineerimist ja kogemuste vahetust erinevate ETK programmide ja makroregionaalsete strateegiate vahel.

Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

INTERACT III programmil on üks toetussuund.

Toetussuunal „riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine“ on kolm eesmärki:

parandada ETK programmide juhtimis- ja kontrolli teostamise võimekust;
parandada ETK programmide võimekust edastada programmide tulemusi;
parandada võimekust kasutada innovaatilisi lähenemisi koostöö tegevuste elluviimisel.

Toetussuuna eesmärk on panustada tõhusasse ETK programmide rakendamisse, toetades programmide rakendamise lihtsustamist ja standartiseerimist ning ETK programmide sujuvale rakendamisele, keskendudes programmi tulemustele programmide elluviimise kõikides etappides. Lisaks keskendutakse sünergia suurendamisele erinevate programmide ja fondide vahel makroregioonide ja piirkondadevaheliste programmide temaatilise töö kaudu.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus INTERACT III programmile on 36,64 miljonit eurot. Traditsioonilises mõistes projekte selle raames ei toetata, selle asemel korraldab programm seminare, koolitusi ja muid Euroopa territoriaalse koostöö valdkonnaga seotud üritusi kaasatud osapooltele. Programmi tingimuste ja tegevuste täpsem ülevaade asub programmidokumendis.

Programmi rakendusasutused asuvad Slovakkias, kus korraldusasutuse ülesandeid täidab Bratislavsky samosprávny kraj ning sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuse ülesandeid Ministerstvo financií Slovenskej republiky. Programmi administreeriv ühine sekretariaat paikneb Bratislavas, selle neli infopunkti, mis asuvad Viinis, Viborgis, Valencias ja Turus, osutavad teenuseid regioonides asuvatele sihtgruppidele.

Täiendav  informatsioon asub INTERACT III programmi veebilehel: www.interact-eu.net

Rahandusministeeriumi kontaktisik:
Margarita Golovko, telefon: 611 3107, margarita dot golovko at fin dot ee


Finantskontroll

Euroopa territoriaalse koostöö programmidest on rahastatavate projektide finantskontrolli läbiviimise kohustus igal Euroopa Liidu liikmesriigil.

Finantskontroll teostab projektide üle finants- ja tegevusalast kontrolli. Lisaks koostab ja täiendab finantskontroll aruandluse reeglistikku ning juhendmaterjale. Vajadusel teostab finantskontroll ka projektide jooksvat seiret toetuste saajate üle kohapealse kontrolliga. Eelarveperioodil 2014-2020 teostab Eesti projektipartnerite kulude ja tegevuste kontrolli Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna INTERREG programmide järelevalve talitus. Finantskontrolli teostab projektipartnerite ülest järelvalvet selleks, et projektide näidatud tegevused ja kulud oleksid abikõlblikud ning vastaksid taotlusvormis kirjeldatule.

Kontrollitakse, kas on järgitud Euroopa Liidu ning Eesti kui liikmesriigi õigusaktides sätestatut, programmi ning toetuslepingu tingimusi, kas kõik kulud on korrektselt dokumenteeritud ning põhjendatud, kas tegevused on reaalselt aset leidnud ning soetatud kaupu ja teenuseid on reaalselt kasutatud. Ühtlasi kontrollitakse riigihangete läbiviimise protsessi korrektsust, avalikustamise reeglite täitmist jpm.

Üldisemates küsimustes saab ühendust võtta järelvalve talitusega aadressil: jarelevalve2 at fin dot ee

INTERREG programmide järelevalve talituse kontaktandmed:

Talitusejuhataja
Nele Ivask, telefon: +372 612 5197, nele dot ivask at rahandusministeerium dot ee

Nõunik (Kesk-Läänemere programmi projektid)
Katrin Helendi, telefon: +372 611 3114, katrin dot helendi at rahandusministeerium dot ee

Nõunik (Läänemere piirkonna programmi projektid)
Marin Olo, telefon: +372 612 5232, marin dot olo at rahandusministeerium dot ee

Peaspetsialist (Eesti-Läti programmi projektid)
Aita Teder, telefon: +372 612 5078, aita dot teder at rahandusministeerium dot ee

Peaspetsialist (Eesti-Läti programmi projektid)
Tiina Westman, +372 611 3115, tiina dot westman at rahandusministeerium dot ee

Peaspetsialist (Eesti-Läti programmi projektid)
Merle Riisna, +372 611 3115, merle dot riisna at rahandusministeerium dot ee