--- --- --- --- --- --- --- --- ---
Üldpõhimõtted
Euroopa liidu stabiilsusmehhanismide eesmärgiks on tagada nii euroala kui Liidu üldine finantsstabiilsus ning ühisturu toimimine. Sellest sõltub nii Euroopa kui Eesti areng ja julgeolek. Stabiilsusmehhanismide laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma.
Euroopa Liidu asutamislepinguga on sätestatud euroala toimimise ühe nurgakivina põhimõte, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest (nn. no bail-out põhimõte). Sellise põhimõtte alusel on euroala finantsstabiilsuse tagamiseks praeguseks ellu kutsutud laenumehhanismid (EFSF, EFSM ja Kreeka laenumehhanism ning ESM).
Euroopa Liidu asutamislepingu alusel on loodud ka eraldi laenumehhanism euroalasse mitte kuluvatele liikmesriikidele (maksebilansi toetuse mehhanism).
Millistel alustel laenu antakse?
Kõik euroala ja Euroopa Liidu mehhanismide poolt antud laenud tuginevad järgmistel põhimõtetel:
- Liikmesriigile antakse laenu reeglina koos IMFiga.
- Liikmesriigile antakse laenu konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle tagatisel.
- Liikmesriigi majandusprogrammi peavad heaks kiitma euroala/EL ja IMF.
- Laenu andmise eelduseks on majandusprogrammi tingimuste täitmine, mida jälgitakse kvartalite kaupa. Kui liikmesriik programmi tingimusi ei täida, siis järgmise laenuosa makset EL ja IMF ei tee. Laenuprogrammi tingimused on (a) kvantitatiivsed (näit. valitsuse kulutuste nominaalne tase) ning (b) kvalitatiivsed (konkreetsete majanduspoliitiliste sammude astumine).
Laenuprogrammide heakskiitmise eelduseks on liikmeriigi võla jätkusuutlikkus, s.t. euroala/ELi ja IMFi hinnang, et liikmeriigi valitsusel on majandusprogrammi täitmise korral võimalik kõik oma võlad õigeaegselt ära õiendada. Kui laenukoormus ei ole jätkusuutlik e. kui euroala/ELi ja IMFi hinnangul ei ole liikmesriigi valitsusel tulevikus piisavalt raha kõigi võlausaldajate nõuete õigeaegseks rahuldamiseks, siis on laenu eeltingimuseks laenu võtva liikmeriigi kokkulepe erasektori võlausaldajatega nende poolt antud laenude tingimuste muutmiseks (tagasimaksetähtaegade ja/või intressimäärade muutus). Samuti rakendatakse paljude laenuprogrammide puhul nn. Viini initsiatiivi põhimõtet, s.t. kokkuleppeid pankade ja investoritega, et nad ei vii oma laenu- ja investeerimisportfelle kriisiriigist välja.
Millised on euroala stabiilsusmehhanismid?
Euroala finantsstabiilsuse tagamiseks praeguseks ellu kutsutud järgmised mehhanismid:
- EFSF (European Financial Stability Facility) kui eraõiguslik juriidiline isik, mille omanikud on euroala liikmesriigid. EFSF võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike (euroala liikmesriikide) poolt antud garantiisid. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot.
- EFSM (European Financial Stability Mechanism) kui Euroopa Liidu nõukogu määrusega loodud võimalus anda euroala liikmesriikidele Euroopa Liidu eelarve tagatisel laenu majandusreformide toetamiseks. EFSMi kaudu välja antavate laenude kogumaht on 60 miljardit eurot.
- ESM on Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital sh sisse makstud kapitali 80 miljardit eurot. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab ESM finantsturult. ESM alustab tegevust 2012. a. ja ESMi poolt välja antavate laenude kogumaht on 500 miljardit eurot.
- Kreeka laenumehhanism, mis põhineb Kreeka ja euroalasse 2010. a. mais kuulunud liikmesriikide (v.a. Slovakkia, alates 2010 lõpust ka Iirimaa) vahelistel kahepoolsetel laenudel. Kreekale antavate kahepoolsete laenude kogumaht on 80 miljardit eurot. Sellele lisandub veel 30 miljardit eurot IMF-i poolt. Laenud kuuluvad tingimuste täitmisel välja maksmisele kuni 2013. aasta juunini. Märtsi lõpu seisuga on Kreeka saanud laene 53 miljardit eurot.
European Financial Stability Facility - EFSF
EFSFi näol ei ole tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, vaid ajutiselt loodud eraõigusliku ettevõttega. Osalevate riikide panus on garantiide kujul.
Eesti ostis liitumise järel osaluse EFSFis (aktsiapaki ümberjagamise teel). Meie aktsiate väärtus on ca 48 tuhat eurot EFSFi põhikirjas sätestatud aktsiakapitalist (s.o 0,26%).
Lepingu jõustumisel võttis Eesti kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid.
Otsene mõju, mida garantiikohustus põhjustab, on seotud garantiid andvate riikide võlakoormuse suurenemisega. EFSFi poolt turult laenatav raha koos intressidega, mida programmiriigile finantsabi meetmete rahastamiseks kasutatakse (ja osaliselt kassareservis lisapuhvrina hoitakse), kajastub garantiid andvate riikide võlakoormuses vastavalt kohendatud koormuses osalemise võtmele, mis Eesti puhul on 0,28%. Seega kajastuvad Eesti liitumise järel toetusprogrammide alusel EFSFi poolt laenatavad summad proportsionaalselt ka meie võlakoormuses.
European Stability Mechanism - ESM
ESMi kui rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise leping allkirjastati Riigikogus 23. veebruaril 2012. Mehhanism peab käivituma 1. juulist 2012.
Eesti osaluse suuruseks ESM-is on 0,186%, mis on meile järgnevaks 12-aastaks ning veel Slovakkiale, Sloveeniale, Küprosele ja Maltale kehtiv tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest (0,26%) erandlik osalus meie madalama sisekogutoodangu tõttu.
ESM-i sissemakstava kapitali suurus on 80 miljardit eurot ning see makstakse euroalariikide poolt sisse võrdsetes osades 5 aasta jooksul.
Riigieelarvestrateegia 2012-2015 võtab reservide ja võlakoormuse prognoosis neid makseid arvesse. Otsus makse teostamiseks reservide või laenu arvelt sõltub konkreetsest olukorrast. Eeldusel, et sissemakse tehtaks likviidsete finantsvarade arvelt väheneb Eesti reservide tase 2015. aastaks ca 0,4% SKP-st.
ESM-i poolt välja antud laenud riikide võlakoormas ei kajastu.
Olulisemad tähtajad seoses EFSFi ja ESMiga(uuendatud 06.09.2011)
16. juuni 2011
Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks Eesti seisukohad 20. juuni Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ja 24. juuni Euroopa Ülemkogu jaoks ning kinnitati Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu eelnõud.
20. juuni 2011
ECOFIN andis formaalse heakskiidu EFSFi raamlepingu ja ESMi asutamislepingu tekstidele.
11. juuli 2011
Kirjutati alla ESMi asutamislepingule.
21. juuli 2011
Euroala riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel otsustatakse laiendada stabiilsusmehhanismide käsutuses olevate kriisilahenduse instrumentide valikut. See tähendab järjekordseid muudatusi EFSFi raamlepingusse ning muudatusi ESMi asutamislepingusse.
September 2011
Riigikogu teeb otsuse EFSFi garantiikohustuse võtmise kohta.
Oktoober-november 2011
Jõustuvad EFSF raamlepingu muudatused, sh Eesti liitumine ning Eesti osaleb EFSF kohustuste garanteerimisel.
2012
ESMi lepingu ratifitseerimine.
15 päeva pärast ESM asutamislepingu jõustumist
Eesti teeb esimese sissemakse ESMi kapitali.
Lisaks ELi mehhanismidele võivad euroalasse mitte kuuluvad liikmesriigid osaleda vabatahtlikult EFSFi ja tulevikus ESMi laenupakettides. UK, Rootsi, Taani osalevad Iirimaa laenupaketis.
Euroala stabiilsusmehhanismid annavad laenu reeglina koos IMFiga ning IMFi osakaal on laenupakettides siiani olnud 1/3 (Euroopa Liidu osakaal 2/3) pakettide kogumahust.
Euroalasse mitte kuuluvatele liikmeriikidele annab Euroopa Liit maksebilansi toetuseks ja majandusreformide läbiviimiseks laenu oma eelarvest asutamislepingul põhineva maksebilansi toetusmehhanismi (BOPF, Balance of Payments Facility) kaudu. Selle mehhanismi vahendusel on siiani laenu võtnud Läti, Rumeenia ja Ungari.
BOPFi kogumaht on 50 miljardit eurot ja ta on loodud Euroopa nõukogu määrusega.
Sarnaselt euroala mehhanismidele annab Euroopa Liit BoPF kaudu laenu koos IMFiga ning samuti võivad laenupakettides osaleda teised euroalal liikmesriigid. Eesti, Norra, Rootsi ja Taani, samuti Poola osalevad Läti laenupaketis.
