|
Eurole üleminek
Eesti on olnud Euroopa Liidu liige 5 aastat. EL liikmelisus on toetanud Eesti majanduse arengut ning praegusel kriisiajal leevendanud negatiivseid mõjusid. Eesti integratsioon ELi ei ole siiski veel lõppenud ning on jäänud teha veel otsustav ja oluline samm saada ka eurotsooni liikmeks ehk võtta kasutusele ühisraha euro. Euro kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja inimestele kindlust. Euro raha toetab majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid EL riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana. Euro vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad. Euro on eesmärk, millele me oma heakskiidu andsime juba EL liitumislepingu üle otsustades, valitsus seadis juunis 2009 eurole ülemineku eesmärgiks 1. jaanuari 2011. Euroalaga ühinemiseks on vaja riigil täita mitmed Euroopa poolt seatud kriteeriumid – hindade stabiilsus, hea riigi rahanduse olukord (madal riigi võlakoormus ja eelarvepuudujäägi ohjamine), madalad intressimäärad ning stabiilne vahetuskurss euroga. Eesti saavutas 2009. aasta novembris siiani kättesaamatuna püsinud hinnastabiilsuse kriteeriumi. Rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt jääb ka eelarve puudujääk alla 3 protsendi taseme. Valitsussektori eelarve puudujäägi kontrolli all hoidmiseks tegeleb rahandusministeerium nii riigitulude kogumise parandamise kui kulude kontrollimisega. Lõplik valitsussektori eelarvepositsioon nii riigiasutuste kogutud tuludest, tehtud kuludest, kõikide omavalitsuste vastutustundest eelarveotsuste tegemisel, arengutest majanduses ja tööturul, ettevõtete maksukäitumisest jpm. Lõpliku hinnangu 2009. aasta eelarvepositsioonile annab Statistikaamet 26. märtsil.
Eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks on moodustatud euro asjatundjate komisjon, mida juhib rahandusministeeriumi kantsler. Asjatundjate komisjoni viimasel, 12. jaanuari koosolekul anti ülevaade Maastrichti kriteeriumite täitmisest, euro kommunikatsiooniplaanist ning eurole ülemineku tehnilistest ettevalmistustest. Asjatundjate komisjoni liikmed kinnitasid, et euro kasutuselevõtu ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt ning Eesti on tehniliselt valmis euro käibeletulekuks 1. jaanuarist 2011. aastal. Valitsusasutuste peamiseks ülesandeks sel aastal on infosüsteemide ajakohastamine. Asjatundjate komisjon hakkab europlaani täitmist jälgima igakuiselt.
Olulisemad faktid - Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded.
- Tinglikult on Eesti olnud rahaliidus juba ligi 14 aastat. 1992. aastal seoti krooni kurss Saksa margaga, 1999. aastal fikseeris Eesti Pank Eesti krooni ja euro vahetuskursi.
- Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466.
- Üleminekupäeval - €-päeval - vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt eurodeks.
- Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta.
- Alates eurole ülemineku päevast kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena.
- Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorites, kauplustes ja teenindusasutustes.
- Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul.
- Mõned kuud enne ja pärast €-päeva näitavad kauplused hindu nii kroonides kui eurodes.
- Tarbijakaitseamet jälgib tähelepanelikult hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut.
- Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas.
Põhjalikumalt saab nendel teemade lugeda eurole ülemineku plaanis.
|
|
|
