Struktuuritoetus
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aasta mais avanes Eesti jaoks võimalus saada struktuuritoetust, mille eesmärk on arendada liikmesriikide majandust ja vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel.
Põhjaliku info EL struktuuritoetuse kohta leiab kodulehelt
www.struktuurifondid.ee.
Struktuurifondide rakendamine Eestis 2004-2006
Perioodil 2004-2006 oli Eestil võimalik kasutada üle 370 000 euro ulatuses EL struktuuritoetust, millele lisandus omaosalus üle 123 000 euro. Toetus tuli nelja struktuurifondi kaudu:
- Euroopa Sotsiaalfond (ESF, maht üle 69 miljoni euro), mis on suunatud peamiselt tööhõive tõstmisele ja tööturu arendamisele.
- Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF, maht ligi 233 miljonit eurot), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist.
- Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF, maht ligi 57 miljonit eurot), mis toetab põllumajanduse ja maaelu ümberkorraldamist.
- Kalanduse Arendusrahastu (FIFG, maht 12,5 miljonit eurot), mis toetab kalandussektori arengut.
Algselt pidi perioodiks 2004-2006 kavandatud projektide elluviimine ja toetuste väljamaksmine lõppema 2008. aastaga, kuid Euroopa Komisjon otsustas pikendada tähtaega kõikidel selleks soovi avaldanud liikmesriikidel poole aasta võrra. Kokku Eestile programmperioodiks eraldatud struktuurifondide vahenditest suudeti ära kasutada 99,2 protsenti ehk üle 368 miljoni euro.
3 aasta jooksul loodi Euroopa Liidu toel 13 710 uut töökohta, toetati 1886 ettevõtet ning ehitati ja remonditi 95 km maanteid. Lisaks loodi struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet, kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse tööturumeetmetesse ning moderniseeriti kaks haiglat.
Perioodi 2004-2006
toetuse saajate andmetega saab tutvuda struktuurifondide kodulehel.
Lisaks sai Eesti perioodil 2004-2006 kasutada suurte transpordi- ja keskkonnaprojektide jaoks
Ühtekuuluvusfondist ligi 428 miljonit eurot, toetuse kasutamise tähtaeg on 2010. aasta detsember.
Struktuuritoetuse rakendamine Eestis 2007-2013
Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada EL struktuuritoetus ligi 3,4 miljardi euro ulatuses, seega aastas umbes kaks korda rohkem kui varem. Seejuures üle poole toetusest tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandub Eesti-poolne umbes 575 miljoni euro suurune panus.
Aastateks 2007-2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava, mille täitmist juhivad järgmised ministeeriumid:
Inimressursi arendamise rakenduskava, mille maht on üle 391 miljoni euro, kavandab aastateks 2007 – 2013 haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri, säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide, hariduse, tervishoiu ning hoolekande infrastruktuuri arendamist. Rakenduskava alt jagatav umbes 1,4 miljardi euro suurune toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF).
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamist, teadus- ja arendustegevuse (T&A) võimekuse ning turismi ja loomemajanduse arendamist, pikaajalisele majandusarengule suunatud riiklike T&A programmide arendamist ning riiklike programmide käivitamist prioriteetsetes suundades, transpordi infrastruktuuri ning infoühiskonna arendamist. Rakenduskava maht on üle 1,6 miljardi euro ning toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist.
Struktuurifondide kodulehel saab tutvuda perioodi 2007-2013
toetusmeetmete ja
toetuste saajate andmetega.
Perioodil 2007-2013 ei liigitu põllumajandus- ja kalandustoetused enam struktuuritoetuse alla.
