Struktuuritoetused
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aasta mais avanes Eesti jaoks võimalus saada struktuuritoetusi, mille eesmärk on arendada liikmesriikide majandust ja vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel.
Põhjaliku info EL struktuuritoetuste kohta leiab kodulehelt
www.struktuurifondid.ee.
Struktuurifondide rakendamine Eestis 2004-2006
Perioodil 2004-2006 oli Eestil võimalik kasutada 5,8 miljardi krooni EL struktuuritoetusi, millele lisandus omaosalus 1,935 miljardit krooni. Toetused tulid nelja struktuurifondi kaudu:
- Euroopa Sotsiaalfond (ESF, maht 1,084 miljardit krooni), mis on suunatud peamiselt tööhõive tõstmisele ja tööturu arendamisele.
- Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF, maht 3,643 miljardit krooni), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist.
- Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF, maht 0,889 miljardit krooni), mis toetab põllumajanduse ja maaelu ümberkorraldamist.
- Kalanduse Arendusrahastu (FIFG, maht 0,195 miljardit krooni), mis toetab kalandussektori arengut.
Algselt pidi perioodiks 2004-2006 kavandatud projektide elluviimine ja toetuste väljamaksmine lõppema 2008. aastaga, kuid Euroopa Komisjon otsustas pikendada tähtaega kõikidel selleks soovi avaldanud liikmesriikidel poole aasta võrra. Esialgsetel andmetel suutis Eesti 5,8 miljardist kroonist ära kasutada 99,8 protsenti.
3 aasta jooksul loodi Euroopa Liidu toel ligi 5600 uut töökohta ning 560 ettevõtet. Keskkonnaseisundi parandamiseks renoveeriti prügilaid 13 ha ning transpordiühenduse edendamiseks uuendati ligi 100 km ulatuses teid.
Perioodi 2004-2006
toetuse saajate andmetega saab tutvuda struktuurifondide kodulehel.
Lisaks sai Eesti perioodil 2004-2006 kasutada suurte transpordi- ja keskkonnaprojektide jaoks mõeldud
Ühtekuuluvusfondist 6,7 miljardit krooni, millest viimased väljamaksed tehakse tuleva aasta lõpus.
Struktuurifondide rakendamine Eestis 2007-2013
Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada EL struktuuritoetusi 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas umbes kaks korda rohkem kui varem. Seejuures üle poole toetusest tuleb Euroopa Regionaalarengu fondist. Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandub Eesti-poolne umbes 9 miljardi kroonine panus.
Aastateks 2007-2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava, mille täitmist juhivad järgmised ministeeriumid:
Inimressursi arendamise rakenduskava, mille maht on 6,126 miljardit krooni, kavandab aastateks 2007 – 2013 haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri, säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide, hariduse, tervishoiu ning hoolekande infrastruktuuri arendamist. Rakenduskava alt jagatavad umbes 21,978 miljardit krooni toetusi tulevad Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF).
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamist, teadus- ja arendustegevuse (T&A) võimekuse ning turismi ja loomemajanduse arendamist, pikaajalisele majandusarengule suunatud riiklike T&A programmide arendamist ning riiklike programmide käivitamist prioriteetsetes suundades, transpordi infrastruktuuri ning infoühiskonna arendamist. Rakenduskava maht on 25,149 miljardit krooni ning toetused tulevad Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist.
Struktuurifondide kodulehel saab tutvuda perioodi 2007-2013
toetusmeetmete ja
toetuste saajate andmetega.
Perioodil 2007-2013 ei liigitu põllumajandus- ja kalandustoetused enam struktuuritoetuste alla.
Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite rakendussüsteemi lihtsustamine
Struktuuritoetuste efektiivsemaks kasutamiseks on alanud
rakendussüsteemi lihtsustamine, et vähendada nii halduskoormust kui ka kiirendada toetuste kasutamist ja suurendada nende mõju majandusele.
