Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank; EIB)

EIB on Euroopa Liidu iseseisev allasutus, mis asutati 1958. aastal Rooma lepinguga. Panga osanikud on kõik ELi liikmesriigid ja aktsionäride nõukogu koosneb liikmesriikide rahandusministritest. Iga riigi osalus määratakse proportsionaalselt SKP suurusega.

EIB on ELi mittetulunduslik finantsinstitutsioon, mille eesmärk on soodustada liikmesriikide tasakaalustatud arengut ja integratsiooni. Üks EIB peamisi eesmärke on ka Euroopa Liidu majanduslikult nõrgemate piirkondade järeleaitamine. Nendel eesmärkidel pakub EIB laene erinevate üle-euroopaliste ning kohaliku tähtsusega projektide elluviimiseks. Projektide rahastamiseks laenab EIB raha liikmesriikidelt ja rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt.

Liikmesriikide toetus annab EIB-le rahaturgudel maksimaalse krediidiriski reitingu (AAA), kus ta saab seetõttu koguda väga suuri summasid soodsate tingimustega. Pank annab omakorda soodsaid laene avaliku huvi projektidele, mis muidu raha ei saaks või peaksid laenama kallimalt. Laene võivad saada nii riikliku kui ka erasektori esindajad.

Kokku on panga aktsiakapital üle 232 miljardi euro. Vastavalt oma põhikirjale võib pangal olla tagasimaksmata laene maksimaalselt 2,5 korda niipalju, kui on aktsiakapitali suurus.

Umbes 90% EIB tegevusest leiab aset Euroopa Liidus ja kandidaatriikides, aga toetatakse ka ka projekte Vahemeremaades, Aafrikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani saartel, Ladina-Ameerikas ja Aasias - kokku umbes 130 riigis.

Euroopa Liidus on EIB-l laenutegevuseks kuus peaeesmärki, mis on sätestatud panga äriplaanis (Corporate Operational Plan, COP1):

  • sidusus ja konvergents;
  • väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine;
  • keskkonna jätkusuutlikkus;
  • Innovation 2010 initiative (i2i) rakendamine;
  • Trans-Euroopa energia ja transpordivõrgustike arendamine (TEN);
  • Jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika.

EL väline laenutegevus põhineb EL väliskoostööl ja arengupoliitikal.


EIB laenud

Projektid, millesse pank investeerib, valitakse vastavalt järgmistele kriteeriumitele:

  • projektid peavad aitama saavutada EL-i eesmärke, näiteks Euroopa tööstusharude ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine, üleeuroopaliste infrastruktuurivõrkude (transport, telekommunikatsioon ja energia) loomine, infotehnoloogiasektori arendamine, loodusliku ja linnakeskkonna kaitse, meditsiini ja hariduse kvaliteedi parandamine jne.;
  • projektid peavad põhiliselt kasu tooma kõige mahajäänumatele piirkondadele;
  • projektid  peavad suutma ligi meelitada teisi rahastamisallikaid.

EL mandaadid on:

  • Liitumiseelsed riigid (kandidaadid ja potentsiaalsed kandidaadid laienemisalas), 2007-2013 välislaenu mandaadi alt 8,7 miljardit eurot;
  • Euroopa naabruskond: Vahemere naabruskond
    Venemaa ja idanaabrid: 2007-2013 laenumandaat 3,7 miljardit eurot
  • Arenguriigid: Aafrika, Vaikse ookeani ja Kariibimere riigid (ACP), alusdokumendiks Cotonou partnerlusleping, ACP mandaadi haldamiseks on EIB juurde loodud investeerimisrahastu töögrupp (Investment Facility Committee)
    Lõuna-Aafrika Vabariik
  • Majanduskoostöö riigid: Aasia ja Ladina-Ameerika (ALA): 2007-2013 mandaadi all (ALA IV) 3,8 miljardit eurot.

Nende mandaatide alusel toimuv laenuandmine keskendub:

  • erasektori arengule;
  • infrastruktuuri arengule;
  • energeetikaga varustatuse turvalisusele;
  • keskkonna jätkusuutlikkusele.

Suuremate laenutaotluste puhul (vähemalt 25 miljonit eurot) tegeleb pank vahetult projekti organiseerijatega. Väiksemate projektide rahastamiseks (nt. VKEd ja kohalikud omavalitsused) teeb EIB koostööd ligikaudu 180 Euroopa panga ja spetsialiseerunud finantsvahendajaga, kus on saadaval soodustingimustel EIB toetusega laenud.

Pank lähtub laenude andmisel üldtunnustatud majandus- ja panganduspõhimõtetest ning teeb koostööd teiste finantsinstitutsioonidega. EIB ei taotle kasumit, laenudelt makstavad intressimäärad katavad panga enda laenukulutused koos 0,15% marginaaliga.

EIB pakub laenu maksimaalselt 50 protsendi ulatuses projekti maksumusest; keskmiselt antakse laenu ühe kolmandiku ulatuses. Pank võib projekte kaasfinantseerida koos teiste pankade ja/või ELi vahenditest tulevate tagastamatute laenudega. 


EIB struktuur

Kuigi EIB kuulub Euroopa Liidu organisatsioonide hulka, on ta sõltumatu institutsioon. EIB teeb ise oma laenude võtmise ja andmise otsused, võttes arvesse iga projekti eduvõimalusi.

Pank teeb koostööd teiste ELi institutsioonidega. Näiteks võivad tema esindajad osaleda Euroopa Parlamendi komiteedes ning EIB president võib võtta osa Euroopa komisjoni koosolekutest. EIB peakorter asub Luksemburgis.

Panga otsuseid teevad järgmised organid:

  • juhatajate nõukogu koosneb kõikide liikmesriikide rahandusministritest. Nõukogu määrab kindlaks panga üldise laenupoliitika, kinnitab bilansi ja aastaaruande, lubab pangal rahastada projekte väljaspool EL-i ja teeb kapitali suurendamise otsuseid. Eestit esindab juhatajate nõukogus rahandusminister;
  • direktorite nõukogu, mida juhib panga president (2000- Philippe Maystadt), koosneb 28 liikmest, kes nimetatakse liikmesriikide poolt, lisaks üks, kelle nimetab ametisse komisjon. Direktorite nõukogu kinnitab laenu andmise ja võtmise tehingud ning veendub, et panka juhitakse kompetentselt. Eestit esindab direktorite nõukogus 2009. aastal Ivar Sikk rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler;
  • halduskomitee on panga täistööajaga juhtkond, mis tegeleb panga igapäevase juhtimisega.

2000. aastal loodi EIB grupp, mis koosneb Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimisfondist (European Investment Fund, EIF). EIB-le kuulub 60,5 protsenti Euroopa Investeerimisfondist, Euroopa Komisjoni osalus on 30 protsenti ja 9,5 protsenti kuulub Euroopa pankadele ja finantsinstitutsioonidele.

EIB keskendub endiselt väikeettevõtluse edendamisele läbi keskpika- ja pikaajaliste laenuprogrammide; riskikapitaliga seotud tegevus on koondunud Euroopa Investeerimisfondi kätte.

Londonis asuv, 1990. aastal Ida-Euroopa ülesehitamise eesmärgil loodud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank (EBRD) on oma kapitalist kolm protsenti saanud EIB-lt.


EIB programm uutes liikmesriikides

Uutes liikmesriikides on panga prioriteediks toetada projekte, mis aitavad nende majandustel EL-i ühisturuga integreeruda ja soodustavad Euroopa standardite rakendamist.
Enne liitumist investeeris EIB Ida-ja Kesk-Euroopasse umbes 25 miljardit eurot; kõige suuremas ulatuses anti laene transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri parandamiseks, aga ka vee- ja keskkonnaprojektidele, energeetikaga seotud projektidele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele jne.

Kümnes uues liikmesriigis ja Balkani regioonis on EIB-st saanud suurim rahvusvaheline projektide rahastaja.


Euroopa Investeerimispank ja Eesti

Eesti liitus EIB-ga 1. mail 2004, samaaegselt EL-ga liitumisega (alusdokument - EL liitumislepingu 1. protokoll). Eesti osaluse maht on 173 020 000 eurot ehk 0,071% (kogukapital 242 392 989 000).

Alates 1990. aastast on Eesti ettevõtted ja omavalitsused saanud EIB-lt laene kokku umbes 250 miljoni euro ulatuses.

Näiteid Eesti projektidest, mis on saanud toetust EIB-lt:

  • Tallinna sadama laiendamine ja Paldiski lõunasadama kai ehitus (2009);
  • Tallinna linn (2008) – teedeehitus;
  • Tallink (2008) - Tallinn-Helsinki liinile laeva soetamine;
  • Eesti Energia (2004) – Elektri tootmise ja jaotuse rajatiste renoveerimine üle kogu Eesti. (Suurim laen energeetikaettevõttele kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, 80 mil. EUR);
  • Tallinna Lennujaam – renoveerimine (10 mil. EUR);
  • Hansapank (2003) – edasi laenamiseks väikestele ja keskmise suurusega projektidele kõigis kolmes Balti riigis. (30 mil. EUR);
  • Tallinn-Narva raudteeliini korrastamine;
  • Teelõikude korrastamine Via Baltical ja Tallinn-Narva maanteel;
  • Eesti Energia (1992) – elektrijaamade ja küttesüsteemide parandamine, Tallinna naftaterminali valmisehitamine (73 mil. DEM).

Lisainfo: http://www.eib.org/projects/loans/regions/european-union/ee.htm


Lisainfot Euroopa investeerimispanga kohta:
http://www.eib.org
http://www.oecd.org/dataoecd/15/10/29347762.pdf
http://www.euroopaliit.ee/page.asp?menu=628&action=kuva&artid=1474
http://europa.eu.int/institutions/eib/index_et.htm

1 COP on mitmeaastane plaan, mille kiidab heaks direktorite nõukogu, viimane on 2009-2011.