Riigi rahandus
Riigi rahanduse stabiilsus väljendub selles, et riigil puudub ülemäärane eelarvepuudujääk ning kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsussektori eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% SKPst ja valitsussektori võlg ei tohi ületada 60% SKPst. Hindamise aluseks 2010 kevadel on viimane lõppenud eelarveaasta ehk 2009.
Vahetuskurss
Liikmesriik peab Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest kinni pidama vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma raha ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. See tähendab, et vähemalt kaks aastat peab riik osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM IIga ettenähtud kõikumispiirangutes.
Hinnastabiilsus
Hindade stabiilsuse kriteerium tuleneb inflatsioonimäärast, mis on hindade stabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale. Mõõtmise aluseks on riigi 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI), mis ei tohi ületada kolme kõige madalama, samas positiivse inflatsiooniga EL liikmesriigi keskmist rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. Liikmesriike, kellel on 12 kuu keskmine inflatsioon negatiivne, ei arvestata nende riikide hulka, kelle põhjal arvutatakse kriteeriumi referentsväärtus. Seega referentsväärtus ei saa langeda alla 1,5%.
Intressimäärad
Riigi 12 kuu keskmine pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2% võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Mõõtmise aluseks on pikatähtajalised riigi võlakirjad või nendega võrreldavad väärtpaberid.
