Korduvad küsimused autode sisendkäibemaksu kohta

<< Tagasi maksumuudatuste avalehele

Miks autode sisendkäibemaksuga seotud muudatust kaalutakse?

Ettevõtte sõiduautosid kasutatakse enamasti nii ettevõtluse kui ka eratarbimise jaoks. Kehtiv kord lubab sõiduauto ning mootorikütuse jm kulutuste sisendkäibemaksu maha arvata täies ulatuses ning sõiduauto kasutamist eratarbeks maksustatakse omatarbena. Omatarbe maksustatavaks väärtuseks on tulumaksuseadusega määratud erisoodustuse hind ilma käibemaksuta, ehk siis 213 eurot ning sellelt käibemaks 42,7 eurot. See aga ei kata üldjuhul ära tegelikke kulutusi, mida sõiduautode osas eratarbimise jaoks tehakse. Kui maksukohustuslane peab sõidupäevikut, siis on see käibemaksu summa, mida riigile omatarbena maksustatakse, veelgi väiksem.

Praktika on näidanud, et kehtiv kord ei õigusta ennast. Maksuhalduril on väga raske hinnata ettevõtte esitatud tõendeid sellest, kuidas sõiduautot on kasutatud. Eratarbimise maksustatava väärtuse tõstmine aga rikuks nende maksumaksjate huve, kes sõiduautot vähem kasutavad ning seetõttu ka sõiduauto tarbeks vähem mootorikütust ja muud kaupa ostavad. Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on õigem, kui kõigile ettevõtetele eratarbimise maksustatavat väärtust tõsta.

Milline on seadusemuudatuse mõjuhinnang?

Kulutusi on hinnatud kaudselt, eeldades isikute mõistlikku käitumist selles osas, et kõik vastavad kulud deklareeritakse ning käibemaks taotletakse tagasi.

Eelarvemõju hinnangu aluseks on potentsiaalse maksubaasi leidmine, mis koosneb kolmest osast:
  • Autode ostule tehtud kulutused (andmed Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, Maanteeamet).
  • Kütusekulu. Eeldatud autode keskmist aastast läbisõitu 25 000 km, keskmist kütusekulu 7 l 100 km kohta ning kütuseliitri keskmist hinda 1,3 eurot. Eelduse kehtivuse kontrolliks on seda võrreldud Maksu- ja Tolliameti kütuseaktsiisi statistikaga ning Statistikaameti tarbimiskäitumise statistikaga.
  • Muud seotud kulud (remont, hooldus, pesu, rehvid). Aluseks on võetud tüüpiline keskmine uus sõiduauto (VW Passati baasmudel) ning avalikud teenuste ja toodete hinnakirjad. Samuti on eeldatud, et vanemate autode puhul kulud oluliselt ei erine.
Arvutuste aluseks on andmed 2012. aasta kohta.

Juriidiliste isikute kasutatavate liisinguautode hulk on 26 500 ning välja ostetud sõiduautode hulk 55 000. Arvestades nii uute kui kasutatud sõidukite keskmist hinda (toimunud tehingute
alusel), on autode ostust tulenev maksubaas ligikaudu 533 miljonit eurot. Muude sõiduautodega seotud kulude (kütus, hooldus, remont) on ligikaudu 206 miljonit eurot aastas. Neilt arvestatud käibemaks on 123 miljonit.

Mõju hinnangus on arvestatud sellega, et osa ettevõtteid juba deklareerivad käibemaksudeklaratsioonis omatarvet. Nende poolt omatarbelt makstud sõidukikuludega seotud käibemaks on umbes 5,5 miljonit eurot aastas (hinnanguliselt 75% kogu omatarbe käibemaksust).

Negatiivset mõju tasakaalustab, et sõiduki tegeliku omatarbe näitamine ettevõtluse tarbena muutub keerulisemaks. Samuti muutub teavitamiskohustuse tõttu kontroll ettevõtete üle tõhusamaks. Nendel eeldustel on mõju eelarvele 40 miljonit. Kuna muudatuse rakendamine toimub teisest poolaastast, on mõju 2014. aastal ligikaudu 20 miljonit eurot.

Mida tõendamiskohustus tähendab?

Seaduse rakendamisel eeldatakse, et maksukohustuslane toimib ausalt ja seaduskuulekalt.

Igasugune tõend peab olema eluliselt usutav ja maksuhaldur hindab tõendeid kogumis. Mõned näited: eeskirjades sõiduauto kasutamise kord (näiteks kasutamise kellaaeg, võtmete ja autodokumentide hoidmine, parkimine), korraldatakse sõiduauto parkimine tööajal ja väljaspool seda, limiidid läbisõidule ja kuludele, GPS, ettevõtte logo autol, kindlustusleping ainult tööalastele sõitudele.

Milline on mullune era- ja juriidiliste isikute autoostu statistika?

Analüüsis kasutatud autode arvu statistika on suuresti avalik (v.a Maksu- ja Tolliameti andmed autotehingute kohta). Andmeallikaid oli analüüsiks peamiselt kolm: Eesti Pank, Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet.

Tabel1. Eesti Panga finantssektori statistika järgi oli liisingus 2012. aasta lõpu seisuga ja lisandus 2012. aasta jooksul sõiduautosid
  Liisingujääk 2012. aasta lõpus (autode arv) Liisingu uusmüük 2012. aasta jooksul (autode arv)
Sõiduautod kokku 76 251 25 997
    sh uued 11 572 13 047
        eraisikud 4 827 5 268
        juriidilised isikud 6 745 7 779
    sh kasutatud 64 679 12 950
        eraisikud 41 663 9 401
        juriidilised isikud 23 016 3289
Maanteeameti autode registri statistika on samuti avalik, kuid käesolevaks analüüsiks tehti täpsem päring, et eristada eraomanduses, liisingus ning ettevõtete omanduses olevaid autosid.

Tabel2. Maanteeameti autode registri ülevaade autode arvust vanuse ja omaniku järgi (2012. aasta lõpu seisuga)
  0 kuni 5a 6 kuni 10a üle 10a Kokku
Kategooriad M1; M1G kokku (autode arv) 81 420 137 652 383 061 602 133
    sh eraomanik 17 091 79 249 359 618 455 958
    sh liising 42 040 29 853 4 159 76 052
    sh riik ja MTÜ 762 1 082 1 274 3 118
    sh ettevõte 21 527 27 468 18 010 67 005

Milles seisneb vastuolu ELi direktiiviga ja kuidas see lahendatakse?

Eesti on esitanud 11.10.2013. a taotluse Euroopa Komisjonile direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 1 alusel erandi kohaldamiseks, millega hoitakse ära teatavat maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist. Taotluse sisu on erandi tegemine, mis seisneb maksukohustuslase õiguse piiramises sisendkäibemaksu mahaarvamisel selliste sõiduautode korral, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse tarbeks. Erand peaks jõustuma alates 1.07.2014.

Sellise muudatuse tegemine käibemaksuseaduses on eraldivõetuna vastuolus direktiiviga, kuid selle vastuolu välistamiseks ongi tehtud ülalkirjeldatud taotlus. Selline erand kehtib 21 EL-i liikmesriigis, millest 15 ei luba maksukohustuslastel sellises olukorras sisendkäibemaksu üldse maha arvata.

Miks ei soodustata poliitikavalikutega ühe ja sama auto kasutamist nii era- kui ametisõitudeks?

Maksupoliitika peaks pigem  tagama maksureeglite neutraalsuse ja sõiduautodega seotud maksureeglid ei peaks kallutama inimest ei ühes ega teises suunas. Kindlasti ei peaks tööandja auto kasutamine olema oluliselt soodsam isikliku auto ostmisest/kasutamisest.