Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (European Bank for Reconstruction and Development; EBRD)

EBRD oli esimene rahvusvaheline finantsorganisatsioon (IFI) millega Eesti liitus 28. veebruaril 1992. Eesti ei ole asutajaliige, panga asutamisleping kirjutati alla 29. mail 1990. EBRD loodi eesmärgiga edendada ja toetada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi.

EBRD on pank, mis on liikmesriikide omandis. EBRD liikmeteks on 66 riiki (sealhulgas kõik Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Jaapan, USA, Mehhiko, Korea, Jordaania, Maroko, Tuneesia) ning lisaks Euroopa Liit ja Euroopa Investeerimispank.

EBRD mandaat on rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide seas eriline oma poliitilise mandaadi tõttu. Pank toetab vaid demokraatia ja turumajanduse suunas liikuvaid riike. Vähemalt 60% EBRD tegevusest peab olema suunatud erasektorisse.


Mida EBRD teeb?

  • investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse: 70% portfellist on erasektori projektide all, 30% rahastab avalikke teenuseid (näiteks transport, vesi);
  • muudab regiooni teistele investoritele atraktiivsemaks, sest vähendab nende riske;
  • iga investeeritud euro kohta tõmbab pank ligi 2 eurot muudest allikatest, olles alates 1991. aastast investeerinud kokku 70 miljardit eurot;
  • rahastab igal aastal 3,5 miljardi eest projekte, järgides üldtunnustatud panganduspõhimõtteid;
  • võimaldab ligipääsu laenudele (sealhulgas väikefirmadele) peaaegu kõigis majandusvaldkondades;
  • aitab luua keskkonna-, korruptsioonivastaseid- ja juhtimisstandardeid;
  • osaleb poliitilistes dialoogides, et investeerimiskliimat parandada.

EBRD prioriteedid:

  • finantssektor. EBRD aitab üles ehitada finantssektorit, mis teenib ettevõtjate huve.
  • väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. EBRD püüab edendada uute ettevõtete tekkimist ja kasvu.
  • infrastruktuur. Pank paneb rõhku keskkonnainfrastruktuurile, säästlikule energiakasutamisele, energeetikasektorile ja transpordile.
  • suurettevõtete restruktureerimine
  • investeerimine aktsiakapitali. Aktsiakapital on üks EBRD peamisi vahendeid oma investeeringute mõju suurendamiseks.
  • soodsa investeerimiskliima loomine.

EBRD-l on 34 regionaalset esindust (4 ajutist), peakontor asub Londonis ja tegutseb 35 klientriigis. Kogu EBRD juhtimine on aktsionäride nõukogu käes (Board of Governors), mis kohtub kord aastas ja kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad, enamasti rahandusministrid. EBRD aktsionäride nõukogu liige on Eesti rahandusminister, aktsionäride nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi kantsler. (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 214; 22. aprill 2005)

EBRD aktsionäride nõukogu valib EBRD presidendi, kes on ka direktorite nõukogu esimees. EBRD president on Sir Suma Chakrabarti.

Aktsionäride esindajad (governors) kohtuvad aastakoosolekul, mis toimub tavaliselt igal aastal mai lõpus. Tavaliselt kiidetakse aktsionäride aastakoosolekul heaks eelmise aasta aruanne, finantsaruanded ning vajadusel muud päevakorral olevad ning kõrgeima kogu otsust vajavad ettepanekud. Aktsionäride esindajad peavad kõne; aastakoosoleku kõned avaldatakse EBRD trükisena “Proceedings of the [nr] Annual Meeting of the Board of Governors”. Aastakoosolekute vahelisel perioodil hääletavad kubernerid vajadusel kirja teel.

Aktsionäride nõukogu delegeerib enamuse tegevusest direktorite nõukogule (Board of Directors), mis vastutab EBRD üldise toimimise ja poliitika eest ja mis resideerib panga peakorteris Londonis. Direktorite nõukogus on 23 liiget – suurematel arenenud riikidel on oma esindaja, väikeriikidel mitme peale üks esindaja.

Eesti kuulub ühte valijaskonda Rootsi ja Islandiga, st kolmel riigil on panga direktorite nõukogus ühine direktor. Valijaskonna direktor on praegu rootslane Eva Srejber ja asedirektor Anna Bjornermark.

EBRD direktorid kohtuvad iga kahe nädala tagant, et arutada (ning heaks kiita) laene, strateegiaid, panga tegevusega seonduvaid otsuseid. Valijaskonna kontor saadab iga direktorite nõukogu kohtumise eel info päevakorrapunktide kohta ning oma ettepaneku valijaskonna positsiooniks.

EBRD-l ei ole enam Eestis oma kontorit. Eestit esindab Vilniuse kontoris Matti Hyyrynen.

EBRD tegevus ja strateegia Eestis: www.ebrd.com/pages/country/estonia.shtml