Rahandusminister Sven Sesteri kõne tolliseaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus 22.03.2017

22.03.2017

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu liikmed,

Seaduse eelnõu põhieesmärk on viia tolliseadus kooskõlla Euroopa Liidu tolliseadustikuga ja reguleerida liikmesriigi pädevuses olevaid teemasid. Uue seaduse eelnõu koostamise tingis tehniliste muudatuste suur maht. Terminoloogia viiakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla ja täpsustatakse viited Euroopa Liidu õigusaktidele nii tolliseaduses kui ka teistes seadustes.

Olulisemad muudatused eraisikute ja ettevõtjate jaoks toimusid Euroopa Liidu tolliseadustiku jõustumisel möödunud aasta maikuus. Uues Euroopa Liidu tolliseadustikus ühtlustati tähtajad ja muud tehnilised nüansid selleks, et tollivormistus liikmesriikides oleks ühetaoline ja lihtne. Suurem eesmärk on viia kogu asjaajamine tolli valdkonnas aastaks 2020 üle ühtsesse elektroonilisse keskkonda ehk teisisõnu muuta see paberivabaks.

Lisaks Euroopa Liidu sätete kooskõlla viimisele on eelnõus ka muid muudatusi:

  • andmekaitse nõuete täitmiseks lisatakse tolli andmekogude regulatsioon;
  • eelnõuga täiendatakse tolliesinduse korda. Tolliagentuur on ettevõtja, kes esindab isikut tollitoimingute tegemisel. Tolliesindus võib olla otsene või kaudne, sõltuvalt sellest, kas esindaja teeb toiminguid vastavalt esindatava või iseenda nimel. Tolliagentuuri tegevusluba nõutakse eelnõu kohaselt esinduse liigist sõltumata. Seni nõuti tegevusluba vaid kaudse esinduse korral. Tegevusloa andmisel vaadatakse ka maksuvõla olemasolu ja sätestatakse selgemalt tegevusloa peatamise võimalus;
  • tolliseadusest jäetakse välja tollioksjoni korraldamise kord. Konfiskeeritud vara realiseerimine toimub edaspidi riigivaraseaduses sätestatud korras. Eesmärk on võimaldada paindlikke lahendusi, vältida varade kuhjumist ja sellega kulude tekkimist riigile ning rakendada sama korda nii tolli kui politsei kinnipeetud varale;
  • muudetakse vabatsooni asutamise korda. Tegutsemisluba antakse välja tähtajatult. Taotlus vabatsooni rajamiseks esitatakse Rahandusministeeriumile ja vabatsoon määratakse Vabariigi Valitsuse otsusega;
  • vähendatakse väärteokoosseise. Seadusest jäetakse välja kuus väärtegu, mille karistatavus on küsitav. Näiteks ei ole enam karistust väärivaks teoks dokumentide mitte-säilitamine. Samuti ei nähta enam ette karistust vale kaubakoodiga deklareerimise eest;
  • lisatakse väärteokatse eest karistamise võimalus. Karistusseadustiku kohaselt on väärteokatse karistatav ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kehtivas tolliseaduses katse karistatavust ei ole sätestatud. Toll kontrollib kaupa enne veoki ja reisija piiriületust. Juhul, kui Eestist väljuval suunal avastatakse salakaup, mis ei ole veel Eestist välja jõudnud, on tegemist väärteo katsega. Kui seadust ei muudetaks, siis karistamise võimalust ei oleks;
  • jäetakse välja teisi õigusakte, näiteks haldusmenetluse seadust kordavad sätted.

Kokkuvõttes on uus seadus on varasemast lühem ja selgem.

Tänan tähelepanu eest! 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED (KKK) SAMAL TEEMAL

 

16.03.2017 Rahandusminister Sven Sesteri ettekanne KPMG aastakonverentsil 16.03.2017

01.12.2016 Riigihalduse minister Mihhail Korbi kõne Saaremaa ühinemislepingu allkirjastamise eel

14.06.2016 Rahandusminister Sven Sesteri ettekanne riigikogu rollist riigieelarve koostamisel

21.03.2016 Märten Rossi ettekanne Soome-Eesti Kaubandusühingu seminaril

10.03.2016 Rahandusminister Sven Sesteri ettekanne KPMG makskukonverentsil 10.03.2016


Arhiiv