Eurorahaga kujundame tulevikku

 

Euroraha planeerimisel lähtume fokuseerimisest ja ühe rahakoti põhimõttest: eri riigieelarveliste vahendite kasutamine peab olema ühtselt planeeritud ja keskenduma väikesele arvule riiklikult kõige olulisematele eesmärkidele. Suurem osa probleemidest, mis lahendamist vajavad, on valdkondadeülesed (nt tööhõiveküsimused, haridussüsteemi tulemuslikkus, tootlikkuse tõstmine jne). Just nende lahendamiseks tulebki eri poliitikate ja rahaliste vahenditega panustada ühtselt. Seda soosib asjaolu, et uue perioodi reeglite järgi saame kõigi struktuurivahendite kasutamist ühes ainsas rakenduskavas planeerida ja ellu viia.

 

Euroraha kasutamise eesmärkide seadmisel on oluline silmas pidada vahendite kasutamise jätkusuutlikkust pärast ELi rahastuse lõppemist. Õigustatult on küsitud, kas senised investeeringud kohalike omavalitsuste taristusse – spordirajatistesse, kooli- ja kultuurimajadesse – on alati olnud mõistlikud. Tegevustel peab edaspidi olema kestev positiivne mõju majandusele ja ühiskonnale, suurem kokkuhoid ja säästuvõime.

 

Eraldi märksõnaks on ELi vahendite kasutamise läbimõeldus ja efektiivsus. Eesti on sel perioodil olnud euroraha administreerimisel üks Euroopa efektiivsemaid riike – ühe euro toetusraha väljamaksmiseks kulus 2010 2 senti. Samas on euroraha kasutamise auditid välja toonud, et tegevusi tuleb paremini läbi mõelda. Näiteks koolivõrku korrastades ei saa ära unustada teid ja transpordivõimalusi, mis võimaldavad õpilastel ohutult koolidesse jõuda. See tähendab, et mõjusaks tegutsemiseks peab olema tagatud vahendite kasutamisega tegelevate asutuste koostöö.

 

Nii planeerijate kui huvipoolte teadmised ja ootused on seniste kogemustega kasvanud. Püüame koos leida uue perioodi toetustele parima rakenduse, pidades avatud diskussiooni Eesti  olulisemate valikute kokkuleppimisel.