Äriühingute väärtpaberite registreerimise võimalused avarduvad

Rahandusministeerium saatis teisele kooskõlastusringile Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise eelnõu, millega antakse ettevõtjatele valida, millises registris oma aktsiad registreerida.

Kehtiva korra järgi peavad kõikide aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, kus praegu on 3189 aktsiaseltsi andmed. "Edaspidi võivad aktsiaseltsid soovi korral ja tingimuste täitmisel oma aktsiad registreerida ka mõnes teises keskdepositooriumis,“ ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. „Muudatus pakub võimaluse valida sobiv keskdepositoorium ning aitab suurendada keskdepositooriumite vahelist konkurentsi."

Vastav võimalus on kooskõlas Euroopa Liidu keskdepositooriumite määrusega.

Lisaks võimaldatakse aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada otse väärtpaberite registris pankade vahenduseta piiratud kasutusõigusega väärtpaberikonto. „See lihtsustab oluliselt välisriigi isikutega seotud äriühingutele väärtpaberikontode avamist, mis toetab välisriigi isikute võimalusi Eestisse investeerida ja Eestis ettevõtlusega tegeleda“ lisas Ross.

Pensionifondide osakud peavad olema jätkuvalt registreeritud pensioniregistris. Küll aga viiakse eelnõus kõikide pensioniosakute arvestus kokku pensionikontole, kus saab edaspidi näha infot nii enda II kui ka III samba osakute kohta. Praegu kajastatakse pensionikontol üksnes II samba osakutega seotud tehingud ning III samba osakute arvestus on väärtpaberikontol. Säte jõustub 2018. aastast.

Eelnõuga avardatakse ka ettevõtjate kapitali kaasamise võimalusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab üle 100 000 euro ulatava kapitali kaasamiseks koostama avaliku pakkumise prospekti, mis on üsna kulukas ning osutunud kapitali kaasamisel takistuseks. Eelnõuga tõstetakse nn prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt ühe miljoni euroni.

Lisaks tehakse eelnõuga ka teisi muudatusi. Näiteks luuakse tulevikus võimalus pandiga koormata ka emiteeritavaid aktsiaid ja osasid, mis võimaldavad sisuliselt äriühingu kui terviku pantimist. Kui pangale on tagatud võla tagatiseks olev ettevõtte tervikuna ka tulevikus, siis loob see eeldused selleks, et pangal ei ole vajadust nõuda pantijaks olevalt äriühingult võla täiendavaks tagatiseks näiteks juhatuse liikmete käendust. Veel täpsustakse eelnõuga osaühingute osade keskregistrist lahkumise tingimusi ning keskregistris hoitavatele välisriigi väärtpaberitele kohalduvaid reegleid.

Rahandusministeerium ootab eelnõu kohta kommentaare ja ettepanekuid 1. märtsiks.

Eelnõu infosüsteemis.

Lisainfo:

Maria Murakas
Avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3027 | 521 9572
maria.murakas@fin.ee
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee