Eesti viib oma tulumaksusüsteemi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

05.07.2007

Valitsuskabinet tegi täna põhimõttelise otsuse muuta Eesti tulumaksuseadust nii, et äriühingute maksustamine on alates 2009. aastast vastavuses Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiiviga. Maksusüsteem soosib aga ka tulevikus investeeringuid Eestisse.

Rahandusministeerium esitas valitsusele arutamiseks neli erinevat äriühingute tulumaksu süsteemi. Kabinet toetas neist üksmeelselt investeeringuid soodustava tulumaksusüsteemi mudelit, mis on kooskõlas ka valitsusleppega.

Valitsuse otsuse kohaselt loobub Eesti kasumi maksustamisest selle jaotamise hetkel (dividendide väljamaksmisel) ning läheb üle aastapõhisele maksustamisele. Reinvesteeritud kasum jääb endiselt maksuvabaks, küll aga tuleb kord aastas tulumaksu tasuda jaotatud kasumilt, mida on suurendatud  ettevõtlusega mitteseotud kulude ja kingituste ning annetustena  väljamakstud  summade võrra.. Rahandusministeerium peab otstarbekaks ka avansiliste maksete kohustuse sätestamist, kui eeltoodud  väljamaksed  ületavad teatud summa.

”Ettevõtete maksustamine Eestis on alati vastanud ema- ja tütarühingute direktiivi mõttele, mis on topeltmaksustamise vältimine. Kuid on selge, et meie seadused peavad olema üheselt mõistetavad kõigile ja mitte jätma võimalust tõlgendada meie tulumaksusüsteemi kui Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevat,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

”Me oleme seda teemat väga põhjalikult analüüsinud ja arutanud ning jõudnud lahenduseni, mis lubab säilitada meie süsteemi tugevad küljed: lihtsuse, läbipaistvuse ja ühetaolisuse ning investeeringute toetamise. Samas muudame mudelit nii, et on tagatud  kooskõla direktiiviga,” lisas rahandusminister.

Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia oma äriühingute maksustamise süsteem 2009. aastaks kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiiviga. Direktiivi põhieesmärgiks on ülepiirilise äriühingute grupi kasumi topeltmaksustamise vältimine. Selleks keelab direktiiv muu hulgas tütarühingult mitteresidendist emaühingule jaotatud kasumilt tulumaksu kinnipidamise.

Komisjoni seisukoht, et Eesti äriühingute tulumaksu puhul on tegemist kinnipeetava maksuga, tugines 2001. aastal Euroopa kohtu poolt Athinaiki Zithopiia kohtuasjas tehtud eelotsusele. 2006. aastal tegi aga Euroopa kohus kohtuasjas FII Group Litigation otsuse, mille kohaselt on kinnipeetava maksuga tegu vaid juhul, kui maksukohustus tekib dividendide väljamaksmise tõttu ning maksukohustuslaseks on dividendi saaja.

Eesti tulumaksusüsteemi puhul ei teki maksukohustus mitte üksnes dividendide väljamaksmise tõttu, vaid ka annetuste, kingituste, vastuvõtukulude, ettevõtlusega mitteseotud kulude ja erisoodustuste tegemise tagajärjel. Seega koosneb maksubaas lisaks  jaotatud kasumile veel mitmest muust komponendist. Maksukohustuslaseks on Eesti mudeli puhul tütarühing ehk dividendi maksja, mitte dividendi saaja. Järelikult ei ole tegemist kinnipeetava maksuga ema-tütre direktiivi mõistes. Maksustamise muutmine aastapõhiseks toob selle asjaolu senisest selgemalt esile.

Toetudes valitsuskabineti tänasele otsusele asub rahandusministeerium ette valmistama uut tulumaksuseadust, mis jõustub 2009. aasta esimesel jaanuaril.

Lisainfo:

Annikky Lamp
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
tel 611 3577
gsm 52 97 656
e-post: annikky dot lamp at fin dot ee