EL toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 (endine artikkel 87 lõige 1) sätestab, et riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu. Riigiabi konkreetset definitsiooni leping ei anna. Seega tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga lähtuda järgmistest aspektidest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite  kindlate kaupade tootmiseks;
• abimeede annab eelise abi saajale;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale ülalnimetatud tingimusele on tegemist riigiabiga.

Vastavalt artiklile 108 (endine artikkel 88) on riigiabi järelevalve ülesanne pandud Euroopa Komisjonile, sama artikkel kohustab liikmesriike Euroopa Komisjonile oma kõigist riigiabi andmise kavadest ette teatama. Alates liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aasta 1. mail kuulub riigiabi valdkond Euroopa Liidu ainupädevusse ja Euroopa Liidu riigiabialane regulatsioon on Eestile otsekohalduv.

Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Eestis koordineerib riigiabi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kokkuvõtliku ülevaate riigiabi reeglitest leiate riigiabi käsiraamatutest.

Täiendavat infot riigiabi valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.

NB! Riigiabi andmiseks tuleb Euroopa Komisjonile esitada riigiabi teatis vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Vastavalt konkurentsiseaduse §-le 49² on Rahandusministeeriumis alates 2009. a 1. jaanuarist loodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register. Registri põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2009. a määrusega nr 7 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”.

Register hõlmab kogu Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud abi, mida antakse põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas. Register hõlbustab eelkõige vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi järelevalvet ja aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on Rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.

Registriga seotud küsimused palume saata aadressile riigiabi at fin dot ee

Liikmesriigi regionaalabi kaardi moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt Euroopa Komisjoni 21. detsembri 2005 uutele regionaalabi suunistele (ELT C 54, 4.03.2006) lubatud anda regionaalabi (nn regionaalabikõlblikud piirkonnad), ning piirkondades antava regionaalabi maksimaalsed osakaalud suurettevõtja kohta.

Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2007-2013 kohaselt on kogu Eesti territoorium regionaalabikõlblik, regionaalabi osakaal Põhja-Eesti piirkonnas (Harjumaa koos Tallinnaga) on suurettevõtjatele 40% ja ülejäänud Eesti territooriumil asuvatele ettevõtjatele 50% abikõlblikest kuludest. Eelnimetatud osakaaludele võib väikese suurusega ettevõtjale antava regionaalabi puhul lisada 20 protsendipunkti ja keskmise suurusega ettevõtjale 10 protsendipunkti.

Ka igasuguse Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasfinantseeritava abi andmisel, kui abi kvalifitseerub regionaalabiks, peavad abi andjad lähtuma regionaalabi kaardiga kehtestatud abi osakaaludest.