2017. aasta jaanuaris laekus 5,8 protsenti rohkem makse kui aasta varem

Jaanuaris kogus maksu- ja tolliamet 663,5 miljonit eurot  makse, mida oli 5,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv on viimastel kuudel kiirenenud, jaanuaris laekus 7,5 protsenti enam kui möödunud aastal. Detsembris ulatus deklareeritud palgafondi kasv, mis arvestab lisaks palgatulule ka juhatuse liikme tasude ning muude lepinguliste tasudega, 6,4 protsendini. Keskmise töötasu kasv püsis 5,7 protsendil ja töötajate arvu kasv oli 0,7 protsenti.

Tegevusalapõhistel andmetel, arvestades ka juhatuse liikmeid ja muid lepingulisi töökohti, kasvas hõivatud töökohtade arv detsembris 0,8 protsenti. Viimase kolme kuu jooksul on kõige kiiremini töökohti lisandunud haldus- ja abitegevuste ning info ja side sektorites vastavalt 6,1 ja 4,8 protsenti.

Viimase kvartali palgafond on kõige enam kasvanud samuti haldus- ja abitegevuste sektoris 12,1 protsenti. Väljamaksed vähenesid mäetööstuses ja põllumajanduses.

Jaanuari maksulaekumiste kasvu pidurdas juriidilise isiku tulumaks, mida laekus 30,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal. See tulenes nii riigi- kui eraettevõtete jaotatud kasumi vähenemisest vastavalt 37 ja 32 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid RMK ja Tallinna Sadama ning lisandusid Eesti Loto ja AS Lennuliiklusteeninduse dividendid, Eesti Energia seekord kasumit ei jaotanud.

Käibemaksu laekus jaanuaris 200,8 miljonit eurot ning seda oli 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Laekumise aluseks olnud detsembri maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 3,5 protsenti. Ka Eesti tehingute lisandväärtus detsembris kasvas, ulatudes esmakordselt üle miljardi euro. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv eelmisel aastal ulatus 4,7 protsendini. Käibemaksu tasumised on kasvanud enim energeetikas ning mootorsõidukite müügis vastavalt 24,9 ja 16,4 protsenti. Energeetikas on kasvule kaasa aidanud elektri tarbimise suurenemine ning börsihinna tõus ja mootorsõidukite müügi puhul aktiivne turg.

Aktsiise laekus jaanuaris 123,2 miljonit eurot, mida on 27,8 protsenti enam kui eelmisel aastal. Aktsiiside laekumine on oluliselt mõjutatud 2017. aastal toimuvatest aktsiisimäärade tõusudest ning sellele eelnevast varumisest. Jaanuaris tõsteti tubakaaktsiisi sigarettidel ning suitsetamistubakal, veebruaris tõstetakse alkoholiaktsiisi kõikidel alkoholitoodetel ja kütuseaktsiisi bensiinil, diislil ja mitmetel teistel energiatoodetel.

Tubakaaktsiisi jaanuari laekumine peegeldas sigarettide aktsiisitõusu eelse varumise tippu, mil varuti täiendavalt ühe kuu kogused. Kange alkoholi varumine algas juba novembris ning jätkus detsembris. Kütuseaktsiisitõusu eelne varumine algas detsembris ning diislikütust varuti u 10 miljonit liitrit. Veebruaris on oodata alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise olulist kasvu varumise tõttu ning siis selguvad ka lõplikud varude mahud. Alates märtsist on oodata laekumiste olulist vähenemist sõltuvalt varude tegelikust mahust.

Alates 2017. aastast on riigieelarve tekkepõhine. Alates märtsist annab rahandusministeerium ülevaate tekkepõhisest maksulaekumisest selle aasta alguses. See ei ole otseselt võrreldav varasemate aastate kassapõhiste laekumisandmetega.

Lisainfo:

Maria Murakas
Avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3027 | 521 9572
maria.murakas@fin.ee
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee