Hasartmängumaks

Analüüs hasartmängumaksust ja hasartmängusõltuvusest (2010)
Analüüs hasartmängumaksuseaduse muutmise vajadusest (2011)

Hasartmängumaksuga maksustatakse:

  • õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
  • loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
  • kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
  • toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.
 
Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
 
Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
 
Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.


Hasartmängumaksu maksumäär on:

  • 1278,23 eurot ühe mängulaua kohta;
  • 447,38 eurot ühe mänguautomaadi kohta;
  • 31,95 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
  • 18% loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summast;
  • 18% kaubandusliku loterii võidufondist;
  • 5% loto korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
  • 5% õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
  • 5% õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning see jaotakse:

  • Eesti Kultuurkapitalile – 46% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63% eraldatakse kultuuriehitistele;
  • Hasartmängumaksu Nõukogule – 37,4% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest eraldatakse 31,8% teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10% teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7% hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, 4% kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5% Hasartmängumaksu Nõukogu teenindamisega seotud kuludeks;
  • Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – 12,7% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Rahaga toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Vahenditest eraldatakse 99,5% toetuste andmiseks ning 0,5% programmi halduskuludeks ja siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kuludeks.
  • Eesti Punasele Ristile – 3,9% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.